Jeesus elab!

Lk 24:1–12

Suur õnn ja rõõm, kui võime ja oskame tervitada lihavõtte 1. püha hommikul Ülestõusnut – meie päästjat patust, surmast ja kurjuse jõududest. Veel suurem rõõm, kui meil on inimesi, kellega seda rõõmu jagada. Teisalt kogu loodu ägab ning on taassünni rõõmsas valus ja vaevas. Kõik muutub ja teiseneb. „Isegi kivi pole olnud kivi igavesti, kuigi see võib nii näida. Varem oli see kivi midagi muud. See fossiliseerus läbi sadu tuhandeid aastaid kestva protsessi kiviks. Kunagi oli see midagi muud, ja millalgi saab sellest jälle midagi muud.“ (N. D. Walsch, „Mõtisklusi jutuajamistest Jumalaga“, lk 68)
Meie anname tunnistust sellest, kes või mis on meid isiklikult puudutanud ning pannud Jumalat ja tema riiki otsima. Nii nagu vagad naised Galileast otsisid Teda hauakoopast ja selle ümbrusest. Kaks meest valgetes rüüdes teatasid neile Jeesusest, kes on tõusnud üles ja läinud eluga edasi! Naised tõttasid saadud imelise sõnumiga apostlite juurde, kes muidugi ei uskunud neid. Kuis mingil ilmikul, ja veel naisel, saab olla sõnum otse inglitelt!?
„Noor kirikuõpetaja vaatas ühel päeval kiriku aknast välja ja nägi, et otse tema suunas sammub Jeesus Kristus. Õpetaja läks ähmi täis: mis nüüd teha? Pärast hetkelist kõhklust otsustas ta küsida piiskopilt nõu, kuidas sellises olukorras käituda. Ta haaras telefoni, valis värisevate kätega numbri ning sai piiskopiga ühenduse: „Püha isa, mul on kohe teie nõu ja abi vaja. Issand Jeesus kõnnib mööda teed ja tuleb kiriku poole. Mida teha?“ „Tee, nagu sul oleks kiire,“ vastas piiskop.“ („Õpetajat otsimas“, lk 160)
Liig sageli leiame ennastki kergemates ja mugavates „lahendustes“, näidates inimestele oma hõivatust, asendamatust ja mõjukust. Eks sama „probleem“ valdas ka juutide süneedrioni, kes langetas „õige“ otsuse – see „mõjuvõimu, väe ja auga“ pärjat „mässaja“ risti puua. Tülikast ja ebamugavast Sõnumitoojast tuleb kindlasti „väärikalt“ vabaneda. Vaesekestel puudus veel ajalooline kogemus sellest, et Inimese Poja ristilöömisele ja surmale järgnebki ülestõusmine, taevasse minemine ja tagasitulemine.
Surma ees oleme kõik võrdsed! Ja ometi just sellest saab alguse meie seiklus – kui soovite! Jah, kindlasti on teispoolsuse kohta rohkelt spekulatsioone, teooriaid ja kõikvõimalikke hüpoteese. Kindlasti teadis Jeesus rohkemat, kui avaldas oma missiooni tõdemusega, et tema riik ei ole siit ilmast (Jh 18:36).
Selgub, et maailmas on mõõtmeid rohkem, kui adume. Kuigi Jeesus ei kutsunud üles maailma seletama, vaid seda „igastut“ (T. Pauli termin ajastule) ületama! Püüdlema muutuse, teisenemise ja olema saamise poole! Kindlasti ei pea me nüüd ise otsima ohvriks saamist, vaid pigem ikka elusat Jumalat, et läbi selle sündida Jumala lapseks. Nii saame tõusta üles kaduviku köidikutest või patu ahelatest. Seejuures ei pea meist saama mitte pühakud, vaid inimesed, kelle mõtteviisis on täisealisuse mõõtmeid (1Kr 14:20b).
Teisisõnu saame teispoolsust kasvatada igapäevaelus, aktiivses ja loovas töös. Ainult läbi vastutustundliku, teeniva ja hooliva teotsemise kanname Jeesusega koos oma risti, et jõuda sihile – hinge õndsusele ja ülestõusmisele. Tohime osa saada ühest elu kõige suuremast kingitusest, mida taevane Isa tahab meile armust kinkida. Isegi kui oleme oma eksirännakuil paturägastikes ja vaevatud kurjadest vaimudest, siis Jeesuse ike on kerge ja tema koorem kebja!
Mind puudutas kunagi José Maria Eça De Queirozi portugali keelest tõlgitud teos „Reliikvia“ (tlk A. Kurfeldt 1968). Romaanis põimuvad olevik ja minevik, tegelikkus ja fantaasia. Vagatsemise ja silmakirjalikkuse, selles teoses drastiliselt kujutatud pahede võitmiseks leiab autor jõu inimeses endas, tema südametunnistuses.
Seda sisemise aususe nõuet laseb kirjanik kuulutada õilsal kujul – Jeesusel, mõistes teda avaralt, filosoofiliselt. Et pärida oma tädilt rikkalikku testamenti, läheb minategelasest noormees palverännakule pühale maale. Sealt saadab ta reisi tõendusena erinevatest pühadest paikadest oma tädile pühasid esemeid või reliikviaid. Tegelikult rändab noormees ühest kõrtsist ja bordellist teise, selmet palvetada ja vaimselt kasvada. Pärast tädi surma aga ilmub nimitegelasele Jeesus reaalselt ja andestab talle selle süü. Noormees leiab isiklikult armulise Jumala, kes on suurem ja avaram kui mõeldavaim varandus või pärandus! Sageli muretseme ja vaevame oma pead materiaalse ja majandusliku heaolu pärast. Inimene ei ela ainult leivast (Mt 4:4).
Õnnistet ülestõusmist meile kõigile. Jee­sus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud! Halleluuja!

 

 

 
 
Peeter Parts,
Kolga-Jaani koguduse õpetaja