Jaaniks koju

Jõulude kõrval on just võidupüha ja jaanipäev see aeg, mil inimestel tekib soov koju jõuda. Ka kodukandist kaugel olijad otsivad võimalusi juurte juurde naasta. Kasvõi üheks päevaks. Et Koidu ja Hämariku kokkusaamist tunnistades jaanituli süüdata ning lähedastega osadust tunda. Aasta ilusamal ajal, mil Eestimaa on ehitud tuhandetesse õietoonidesse ja päev on nii pikk, et valge aeg uneaegagi ulatub, on eestlased ikka pidutsenud. Sättisin minagi oma tegemised nõnda, et pühiks isakoju jõuda. Teel Tartust Võrru sealpool Kanepit tundsin liigutust, kui sinendaval silmapiiril lapseeast tuttavaid mäekühme silmasin. Meelde tõi see Sännast sirgunud kirjamehe Juhan Jaigi (1899–1948) kodumurdes read 1944. aasta Võrumaa Teatajas:
Om olnu alati korgõ
Na mäe Uandimaal,
Ja üle mõtsu ja orge
Na paistnu jo luumise aol …
Jaaniajal on ristirahval komme käia kalmuaias kadunud omakseid mälestamas. Vähemalt 19. sajandi algusest on surnuaiapüha traditsioon vana ja väikesi tagasilööke nimetamata elujõus tänapäevani. Tundub, et Võrumaal on tegemist aasta tähtsama kirikliku pühaga, mis kabeliaeda viib terve kogukonna. Kirik lageda taeva all sobib kääbaste vahele hästi, sõnum igavesest elus jõuab siin koolnute linnas ehk pareminigi kohale kui kirimüüride vahel. Ei tule kõne allagi, et pastor surnuaiapüha ära jätaks. Nii kujuneb vaimulikele Ristija Johannese sünnipäevast kibe tööaeg.
Võidupüha tähistamisest sain osa Vastseliinas, kus Kaitseliidu kohaliku maleva eestvõttel maakaitsepäeva pärast surnuaiapüha peeti. Vabadussõja ausamba ees pidas temaatilise kõne Kuperjanovi pataljoni kaplan Anna-Liisa Vaher, kes kutsus üles väärtustama võite ja meeles pidama kaotusi. Vabadust, nii isiklikku kui riiklikku, ei tohiks võtta iseendastmõistetavana. Hümniread: «Ta olgu sinu kaitseja ja võtku rohkelt õnnista, mis iial ette võtad sa …» omandasid tavalisest pidulikuma ilme.
Taas vabas riigis oma iseolemist tähistades kanti tänavune Toris süüdatud võidutuli paraadi järel Haapsalust üle maa laiali, nii et kõigi maakondade, valdade ja külade jaanikud sellest kaude oma alguse said. Olin tunnistajaks, kuidas sädemest paisus leek Võru- ja Setumaa piiril Meremäel. Kohalike kaitseliitlaste aupaukude ning omavalitsusesindajate kõnede saatel avati rahvapidu, kus pillerkaari peeti hommikuni.
Liina Raudvassar