Jaan Tammsalu Jumala juhatatud elu
/ Autor: Tiiu Pikkur / Rubriik: Portreelood / Number: 29. aprill 2015 Nr 19 /
Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu valiti Tallinna praostkonna sinodil kolmandat korda Tallinna praostiks. Aastatega on linnajuhtidega tekkinud sõbralikud suhted. Paljud linnavalitsuse korraldatud üritused korduvad aastast aastasse, ent seal peetavatesse kõnedesse tuleb alati leida uusi, huvitavaid ja päevakohaseid mõtteid.
55 aastat tagasi 12. märtsil sündis Saaremaal Kingissepa linnas poisslaps, kes sai nimeks Jaan. Isa Leo oli ajakirjanik ja ema Valve oli raamatupidaja. Nende kahe inimese ellu oli saatus raskusi veeretanud: ema kaotas 15aastasena lastehalvatuse tõttu jala, isa sai väiksena laualt kukkumise järel seljavigastuse. Laps oli selles peres väga oodatud. «Mu vanemad on minust alati väga-väga hoolinud.»
Esimesed kaheksa aastat käis Jaan kodulinna koolis, siis tuli suur muutus. 15aastasena läks ta mandrile ja asus õppima ehitust Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumis. Ise ka imestab, et vanemad sellega nõus olid. Tolleks ajaks oli pere saanud mugavustega korteri ja poeg ei pidanud enam puid lõhkuma ega vett tassima. Muidu ei oleks saanud minna.
Alguses oli mandril raske. Poissi nöögiti saare murraku pärast. «Püüdsin kiiresti õ-tähe selgeks saada ja sain vist ka.» Ehkki TEMTi õppima sattumine oli täielik juhus (algul tahtis ta meremeheks saada), päädis see kiitusega lõpetamisega. «Selleks, et TPIsse ilma eksamiteta sisse saada, pidin tegema 14 arvestust ja eksamit uuesti.» Palju kohvi, vähe und ja saarlase visadus viisid sihile. Visadusest on tulu tõusnud ka edaspidistes õpingutes, näiteks magistritöö puhul.
TPIsse jäi siiski minemata, tuli minna hoopis Nõukogude armeesse. Teenis Lääne-Ukrainas. See oli Afganistani sõja aeg. Tervise tõttu pandi ehitaja haridusega mees ehitustöödele.
Vaarisa trampis tee ette
Kord vanu ajalooürikuid uurides leidis Jaan, et üks tema vanavanaisa kõndis 50 aastat järjest igal pühapäeval 15 km Haeskast Valjala kirikusse. «See mees trampis mulle tee ette. Esimene kogudus, kuhu mind teenima saadeti, oligi Valjala. Üks eellane oli mul õigeusu preester.»
Ehkki Tammsalud elasid Võidu (nüüd Kiriku) tänavas kiriku lähedal, käidi kirikus vaid vahel jõulude ajal. «Vanaema ja ema õpetasid mulle küll õhtupalve selgeks. Nõukogude armee oli see koht, kus hakkasin elule teise pilguga vaatama. Seal andsin ka Jumalale tõotuse, et hakkan kirikuõpetajaks.»
Suureks innustajaks sel teel oli tollane Laurentiuse koguduse õpetaja Joel Luhamets. «Armeest tulles läksin tema juurde, tutvustasin end ja ütlesin, et tahan kirikuõpetajaks saada. Ta küsis, kas ma ristitud olen. Mina omakorda küsisin, et kas see on siis hädavajalik. Olin ikka täiesti «mees metsast».»
Tallinnas Põhja Kõrgepingevõrkudes töötades käis Jaan Saaremaal Luhametsa leeritundides. «Tema mind ristis ja leeritas ning on mulle ka lähedaseks sõbraks olnud.» Vaimulikutöö algas juba usuteaduse instituudis õppimise ajal. Õpetaja Toomas Paul tuli Saaremaalt Tallinna ja Jaan läks tema kogudusi teenima. Kaks korda elus on ta astunud õpetaja Toomas Pauli jälgedesse. Esimest korda läks Saaremaale ja teist korda tuli Viljandist Tallinna Jaani kogudusse.
Poja vaimulikuks saamist isa eriti ei kommenteerinud, ema aga ütles, et kena elukutse, kuid mitte selles riigis. Hiljem said nad mõlemad täieõiguslikuks koguduseliikmeks.
Taasiseseisvumise kiire aeg
Saaremaal tuli töötada päris mitmete koguduste peal: Valjala, Karja, Saaremaa Jaani, Kuressaare, Kaarma ja Ruhnu koguduses. Taasiseseisvumise aeg viis ka poliitikasse: Kodanike Komitee, Eesti Kongress, Genf 49, Saare maavolikogu, ERSP, hiljem Isamaaliit. Õppimine jäi mõneks aastaks soiku. Ühel hetkel sai instituut siiski lõpetatud. «Risti kaela saamine oli võimas. Jaanipäeval Viljandi Jaani kirikus pani peapiiskop Jaan Kiivit Jaan Tammsalule risti kaela.» Jaan on teeninud kolmes omanimelises kirikus: Saaremaal, Viljandis ja nüüd Tallinnas. Saaremaa järel teenis 12 aastat Viljandi Jaani kogudust ja oli seitse aastat Viljandi praost. Viljandis oli ta ka linnavolikogu aseesimees.
Kui Jaan Viljandisse läks, oli Jaani kogudus taasasutatud. Kirik oli nõukogude ajal kinni pandud ja kaubalaoks tehtud, hiljem lihtsalt lagunes. Nii mõndagi tuli otsast alustada. «Kogudus kasvas jõudsalt, tööd sai teha palju. Andsin oma järeltulijale õpetaja Marko Tiitusele üle elujõus koguduse.» Viljandi aja sisse jääb kolm kuud Šoti Episkopaalkiriku Edinburghi Püha Johannese koguduses teenimist (1997). Sealt ka huvi keldi palvete vastu.
Kümme kuud Toronto Peetri ja teiste Kanada eesti koguduste teenimist oli õpetlik ja meeldejääv kogemus. «Sain palju positiivset tagasisidet. Seal tekkis arusaam, et on aeg hakata raamatute asemel lugema inimesi. Kuulasin väga paljude inimeste huvitavaid elulugusid.»
Tänuväärne koht
Kümme aastat Tallinna Jaani koguduse õpetaja ja kaheksa aastat Tallinna praost. Raskeim aeg oli siis, kui kirikus käis kapitaalremont ja samal ajal oli praostkonnas vaja tõsiseid probleeme lahendada. Kõik lõpuks laabus, kirik on uuenduskuuri läbi teinud. «Mulle on öeldud, et millal sa siis järgmist kirikut remontima lähed. Olen vastanud, et nüüd võiks ju ka nautida seda, mis on korda saanud. Jaani kirikus on hea teenida. Korras kirik, head kaastöötajad, palju inimesi teenistustel ja palju tööd. Millest veel võiks üks vaimulik unistada! See on ääretult tänuväärne koht.»
Oma perest rääkides ütleb Jaan, et ta on õnnelik inimene. Tal on armastav abikaasa, kaks väga toredat tütart ning kolm vahvat lapselast.
«Jumal on mind elus väga selgelt juhatanud. Ma ei ole rahul kõige sellega, mida mina olen teinud, aga olen väga tänulik kõige selle eest, mida Jumal on teinud, ja ootan põnevusega, mis tulemas,» räägib õpetaja Tammsalu. «Ma imestan, kuidas minu elu on sättunud, ilma et oleksin seda ise jõuliselt juhtida püüdnud, olulisemad pöördepunktid on mulle kätte antud. Ka tagasilöögid on lõpuks kasuks tulnud ja Jumal on isegi mu vead heaks pööranud. Olen õnnelik inimene, kes kogeb päevast päeva väga palju armastust.»
Tiiu Pikkur
Jaan Tammsalu
Sündinud 12. märtsil 1960 Kingissepas.
Ordineeritud diakoniks 28. jaanuaril 1987.
Ordineeritud aseõpetajaks 15. detsembril 1988.
Antud õpetaja õigused 4. juunil 1996.
Lõpetanud Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi 1979, EELK Usuteaduse Instituudi 1996 (dipl), Tartu Ülikooli 1997 (usuteadus, BA), UI 2007 (MA).
Teeninud Saaremaal 1986–1992, Viljandis 1992–2004, Edinburghis 1997, Torontos 2003–2004, Tallinnas al 2004.
Praost Viljandis ja Tallinnas.
Mitmed üldkiriklikud ametid, sh konsistooriumi liige.
Punase Risti IV klassi teenetemärk 2003, EELK Teeneteristi III järk 2007.
Mitmete raamatute autor või toimetaja.