Issanda ees ühise meeskonnana

Paljude jaoks oodatud aasta sündmus, 23.–24. septembrini Pärnu Agape keskuses toimunud Eesti kristlik juhtimiskonverents vaagis tänavu teemat «Juht ja meeskond» erinevatest aspektidest lähtuvalt.

Viiendat aastat toimunud juhtimiskonverents algas sel korral harjumuspärasest erinevalt: osavõtjad jagati gruppidesse ülesandega valida endi keskelt juht, luua teovõimeline meeskond ning valmistada ette fiktiivne õppepäev. See oli korraldaja, metodisti kiriku pastor Üllas Tankleri idee anda läbi praktilise loovülesande aim juhi-meeskonna temaatikaga seonduvast ja seda enne, kui oli ära kuulatud oma ala asjatundjate ettekanded ning osaletud seminarides.

Avasõnas esitles Tankler konverentsi missiooni aidata koguduste juhtidel efektiivsemalt teenida kirikut Jeesuse eeskujul.

Millist kirikut soovib ühiskond ja vastupidi

Meenutades mullust teemat «Meie plaanid ja Jumala juhtimine», nentis Tankler, et juht peab olema valmis ootamatusteks, ta tõi päevakajalise näite: päris viimasel minutil teatas oma mittetulemisest Filipiinide usuliider Jun Vencer. Tanklerile anti võimalus esitleda oma taset: muuta kiires korras päevade kava, nii, et see ei vähendaks konverentsi kvaliteeti. Kinnitan, et see õnnestus tal 100 protsenti.

Kõik ettekanded jäid silma oma kõrge taseme poolest, ehk üks enam oodatud oli Marju Lauristini loeng, mis esindas vaateid väljaspool kirikut. Loengu pealkirjaks olnud küsimusele «Milline kirik on ühiskonnale hea?» vastas Lauristin järgmiste teesidega: hingeharidust andev; eetiliselt nõudev, eneseteostuses vaimset mõõdet rõhutav; hedonismi, edukultust ja künismi vähendav; kaastunnet, hoolivust ja solidaarsust suurendav; «kaotajaid» toetav; ühiskonnale avatud ja nähtav.

Lektor rõhutas kahte momenti: ühiskond ootab kirikult eetiliste normide hoidmist ja kirik on usaldatav, kui hoiab selgelt distantsi praktilisest poliitikast. «Jaan Kiivit tõi eesti kirikusse nõudliku traditsiooni. See oli väga vajalik, seda rahvas tegelikult soovis,» tõi ta näite.

Ka mag Alar Kilp ei saanud küsimusele «Milline ühiskond on kirikule hea?» ühest vastust pakkuda, ta kinnitas: «Kristlikust ühiskonnast unistamine on tulutu, kuna selle realiseerumine on võimatu. Küll aga võidab nii demokraatia kui ka kristlased ise, kui nad ühiskonnas demokraatlikul viisil osalevad.»

Liturgia eeldab meeskonda ja juhti

Oma loengus «Juht ja meeskond liturgilises (jumalateenistuslikus) kontekstis» kinnitas õp mag Marko Tiitus, et liturgia on oma olemuselt kollektiivne akt, mis eeldab nii meeskonna kui ka juhtide olemasolu ja koostoimimist.

Mõni päev tagasi teoloogiadoktori kraadiga pärjatud Einike Pilli hoiatas oma ettekandes «Erinevad inimesed meeskonnas: kas probleem või rikkus?», et avatust teistsugusele võib piirata emotsionaalne ebaküpsus.

Päevade kavasse jäi rida seminare; paneel, kus esinesid Juhan Parts, Alar Salum, Tiit Palu ja Hirvo Surva; jumalateenistus, kus teenisid vaimulikud eri konfessioonidest ja vaimustava jutluse kirjakohale 2Ms 18:13–26 pidas dr Toomas Paul.

Võib julgelt prognoosida tagasisidelehtedele kirjutatut: aitäh korraldajatele, soovime aasta pärast uut juhtimiskonverentsi.

Liina Raudvassar