Issand ehitab koda, aga kasutab selleks inimesi

Ajal, mil moodsates ühiskondades müüakse pühakodasid või nende sisustust, ehitas üks Saaremaa mees oma koduõuele Karala külla palvekoja.
Peeter Raun on eluaeg kõva töömees ja usin palvemees olnud. «Ma ülistan pidevalt Jumalat, kas ma rohin kartuleid või lõhun puid, sest ma olen Tema ees nii suurt tänu võlgu. Ta on minu eest kõik andnud, Ta andis oma elu. Me käisime ju Tema haual – haud oli tühi! – Jeesus elab meie südameis. Kas pole see imeline? Ma ei saa Jumalast palju rääkida, lähen põlema. Ta on võrratu!» seab Peeter sõnu oma tunnete väljendamiseks.
Elumaja kõrvale ehitas Peeter sauna ja tahtis sama katuse alla teha ka abiruumid, kus mesilatarbeid hoida ja mett vurritada. Kõik muutus aga äkki.
«Kui ma Iisraelis käisin, pani Jumal mulle selge sõnumi – see maja läheb palvekojaks. Tulin koju, vahetasin aknad ära, uue ukse tegin,» ütleb Peeter. Jumalakoja pühitses praost Veiko Vihuri pärast jaanipäeva ja kohal olid luterlaste kõrval teistegi konfessioonide esindajad. Inimesi jätkus kogu õuemurulegi. Külarahvas pani raha kokku ja kinkis vaiba ning küünlajalad.
Palvekoda pühitseti Peetruse, tubli kalamehe nimesse. Peremees Peeter, kelle nimi on Peetruse sarnane, kinnitab, et palvekoja uks on lahti: «Tulge ükskõik mis ajal ja Jumal võtab teid vastu.»
Kihelkonna koguduse õpetaja Rene Reinsoo sõnul on kiriku piires olnud kunagi üheksa palvekoda, nüüdseks on need jäänud Karala ja Kotlandi külla. «Kui kirikutee on pikk, tuleb kirik külla ja inimesed ei pea jumalasõnata jääma,» ütleb õpetaja. III advendi eel peeti Karalas armulauaga jumalateenistus ja Kihelkonna koguduse naiskoor laulis. Õpetaja Reinsoo sõnul oli väga tore ja südamlik hommik. «Perenaised olid laua katnud ja pidasime ka üht sünnipäeva,» lisab ta.
Enne uue palvekoja valmimist peeti 4-5 aastat kord kuus jumalateenistusi Peetri kodumaja kambris. «Kui annad end täielikult Tema hoolde, siis oled sa kaitstud ja hoitud. Käid nagu pilve peal,» annab Peeter edasi kõige olulisema sõnumi.
Sirje Semm