Iga pühapäev kinnitame Jeesuse ületõusmist

Aga kui hingamispäev oli möödas ja hakkas juba koitma nädala esimese päeva hommik, tulid Maarja Magdaleena ja teine Maarja hauda vaatama. Ja ennäe, sündis suur maavärisemine, sest Issanda ingel, laskudes taevast, tuli ja veeretas kivi kõrvale ja istus selle peale. Aga ta nägu oli nagu välk ja ta rõivad valged nagu lumi. Aga hirmust tema ees värisesid valvurid ja kukkusid maha nagu surnud. Aga ingel pöördus naiste poole ja ütles: «Teie ärge kartke! Ma tean, et te otsite ristilöödud Jeesust. Teda ei ole siin, ta on üles äratatud, nõnda nagu ta ütles. Tulge, vaadake paika, kus ta magas! Ja minge kiiresti, öelge tema jüngritele, et ta on üles äratatud surnuist! Ja vaata, ta läheb teie eele Galileasse, seal te saate teda näha. Vaata, ma olen seda teile öelnud!» Ja hauakambri juurest kiiresti kartuse ja suure rõõmuga lahkudes jooksid nad kuulutama seda tema jüngritele. Ja ennäe, Jeesus ise tuli neile vastu ja ütles: «Olge rõõmsad!» Aga nemad astusid ta juurde, haarasid ta jalgade ümbert kinni ja kummardasid teda. Siis Jeesus ütles neile: «Ärge kartke! Minge ning teatage mu vendadele, et nad läheksid Galileasse, ja seal saavad nad mind näha.»

 

Mt 28:1-10

Ajaloos on sündmuseid, mille üle on palju vaieldud ja vaieldakse edaspidigi. Tavaliselt püütakse leida mingi lahendus või välja pakkuda «tõde» sellest, mis on olnud. Aeg-ajalt tuleb küll tunnistada, et mõne ajaloosündmuse kohta pole meil andmeid ja me ei saa selle kohta mingeid hinnanguid anda. Tavaliselt püütakse otsimiste ja vaidluste kaudu leida lahendus, mis vähemalt vaidlused lõpetaks.

Jeesuse elu ja Tema ülestõsmine on olnud samamoodi vaieldud teema. Kuigi tänapäevaks on selge, et Jeesus on elanud ja tegutsenud, selle kohta on olemas nii kristlikke kui ka mittekristlikke allikaid, eitavad väga paljud Jeesuse ülestõusmist surnuist. Kui eitajaid ei oleks, oleks kogu maailm usklik.

Jeesuse ülestõusmine on sündmus, mis jääbki usu- ja vaidlusküsimuseks. Pole midagi halba ka selles, et kristlikku kuulutust kunagi teaduslikult tõestada ega ümber lükata ei saa. Kogu usk jääbki usalduseks ainult Jumala vastu ning iga katse panna usk inimese mõistusest sõltuma, on juba ette määratud läbikukkumisele.

Millist tähendust omab tänapäeva inimese jaoks Jeesuse ülestõusmine, mis ajaliselt toimus ammu? Mittekristlase pilgu läbi vaadatuna võiks suur hulk inimesi rahul olla sellega, kui Jeesus oleks olnud tarkuse õpetaja, kelle häid mõtteid ja suurt humaansust inimkonna vastu saaksid meie aja suured mõtlejad imetleda. Igati leiaks tunnustust Jeesus kui suur imetegija ja tervendaja. Võib-olla leiaks laiemat tunnustust ka see, et Jeesus kuulutas Jumala riiki mingil uuel moel ja oleks olnud sellega oma aja väljapaistev usukuulutaja, kuid ei enamat.

Meie aga seisame silmitsi kuulutusega, et Jeesus on surnuist üles äratatud. Seda on inimese mõistus keeldunud uskumast nii Jeesuse ajal kui ka tänapäeval. Inimese praktiline mõistus on kogu aeg ütelnud, et päriselt surnud inimene enam ellu ei ärka.

Usklik inimene näeb ülestõusmissündmust ja selle tähendust oma kaasajas teisiti. Tema jaoks on iga pühapäev Jeesuse surnuist ülestõusmise mälestuse päev. Mitte et Jeesus oleks nädala sees surnud ja pühapäeviti elus, vaid traditsiooni järgi on pühapäev Jeesuse ülestõusmise mälestuspäev ja iga pühapäevane jumalateenistus on ülestõusmise sündmuse kinnitus ning võidu tähistamine patu ja surma üle.

Uskliku inimese jaoks on Jeesuse ülestõusmine iseenesestmõistetav ja kogu aeg kuuldud ja kuulutatud tõsiasi. Uskliku inimese jaoks saab väljakutseks, et kogu usk ei seisne ainult ühe ajaloolise tõsiasja omaksvõtus, vaid kasvaks igapäevaseks tunnistamiseks ja teenimiseks, mis muudab Jeesuse ülestõusmise igaühe jaoks väga isiklikuks sündmuseks.

Meil ei ole küll sellist kogemust, nagu oli naistel või jüngritel, kes Jeesust nägid. Meil ei ole ilmselt ka sellist kogemust, mille osaliseks sai apostel Paulus Damaskuse teel olles, kui ta kohtus ülestõusnud Issandaga. Ometi on meilgi võimalik kogeda ülestõusnud Jeesust. Seda läbi pühakirja sõna – üheltpoolt on ta kui ajalooline jutustus sellest, mis kunagi toimus, aga Piibli jutustus ülestõusmisest on ka usuline kuulutus, mis kutsub ülestõusnud Jeesust omaks võtma.

Apostel Paulus seostab Jeesuse ülestõusmise väga selgelt iga uskliku inimese ülestõusmisega. Jeesus on otsekui esimene teekäija sellel rajal, mida mööda inimesed käima hakkavad (vt 1Kr 15). Ülestõusmispühal räägitakse Jeesuse ülestõusmisest, aga sama palju on meil põhjust rääkida inimese ülestõusmisest.

Igaüks ootab, et jumalasõna alati teda isiklikult kõnetaks ja Jumal teda isiklikult puudutaks, muidu jääb kogu kuulutus kaugeks. Kristliku kiriku kõige olulisemad pühad, ülestõusmispühad ja jõulud, võivad olla rahva seas küll palju tähistatud, aga kui nad igaühte isiklikult ei kõneta, siis ei oma nad inimese jaoks tähtsust ning kogu pühade tähistamine võib toimuda ainult välise ilu pärast. Pole vahet, kas tegemist on kuuse ehtimisega, munade värvimisega või kingituste tegemisega.

Selleks isiklikuks sõnumiks, mis igaühte peab puudutama, on Jeesuse ülestõusmise kaudu tulev ülestõusmine ning nagu ma juba ütlesin, see sõnum peab iga inimese viima Jumala sõna tunnistamiseni ja teenimiseni. Aamen.

Silvester Jürjo,
Tapa Väljaõppekeskuse kaplan