Ideaalide taga on Jumal

Rahvahulgad küsisid Johanneselt: «Mis meil siis tuleb teha?» Aga tema kostis: «Kellel on kaks särki, jagagu sellele, kellel ei ole, ning kellel on toitu, tehku niisamuti!» Ent ka tölnereid tuli, et lasta ennast ristida, ja nemad ütlesid: «Õpetaja, mis meil tuleb teha?» Tema ütles neile: «Ärge nõudke rohkem, kui teie jaoks on seatud!» Aga temalt küsisid ka sõjamehed: «Ja meie, mis meil tuleb teha?» Tema ütles neile: «Ärge tehke kellelegi liiga, ärge olge väljapressijad, leppige oma palgaga!»
Lk 3:10-14

Inimesed läksid välja kõrbesse, et otsida üles oma koht elus. Seda märkame kõrbeprohvetile Johannesele esitatud küsimustest, mis sõnumi kuulajatel omaenese elu vaadates tekkisid. Rahvahulk küsis: «Mida me peame tegema?» Maksukogujad küsisid: «Õpetaja, mida meie peame tegema?» Sõjamehed küsisid: «Aga mida peame tegema meie?»
Õieti polnud nad mitte kõrbes, vaid Jordani orus, kus prohvet meeleparandajaid Jumala juurde juhatas. Pühakiri räägib kõrbest vaid sellepärast, et see on Jumala abi koht, prohvetite nagu Mooses ja kõrbeprohvet Johannese koht. Tema toob inimesed tagasi oma kohale sealt, kuhu nad Jumala eest põgenevad.
Vana aja põline moraal ütles, et inimese koht on seal, kus on tema pere koht alati olnud. Maamehe koht on adra taga. See on Jumala loodud maailma jaatus, kui usume, et meie asukoht elus on Jumala antud. Kadunud poja kadumaminek tähendas just seda, et ta ei tundnud oma kohta elus ja läks teist otsima. Aga teine ei olnud parem. Poeg pidi endist meelde tuletama, et tagasi jõuda. Meelde tuletama, mitte uusi ideid leidma.
Kui inimesed meelt parandades kõrbeprohvet Johannese juurde tulid, siis selleks, et oma kohta uuesti küsida. Patt viib meid oma koha pealt, Jumala kingitud kohast eemale. Jumal on pannud elusse meie ümber oma seaduse. Ka perekonnaringis söömine, toit laual, on kooskõlas Jumala seadusega. See pole küll käsk või keeld, kuid Jumala headus on selle tundjale kutseks millegi juurde. Tema seadus ütleb ju sellisedki looduslikud tõsiasjad, et «ei lakka külv ega lõikus, külm ega kuum, suvi ega talv». Kõnena veeuputuse järel uut elu alustavale Noale (1Ms 8:22) on see seaduse kuulutus. Ja meie mõistame seda, oleme ju uskliku Noa järglased. Meie koht on tänulike Jumala laste hulgas.
Paulus näitab inimesele tema kohta. Kui oled abielus, siis sa tead seda. Siis on Jumal andnud sulle abielus inimese korra. Kui oled vallaline, siis on Jumal andnud sulle selle elukorra. Kuidas saada vallalisest inimesest abielus inimeseks, ka selle kohta on Jumal loonud korra. Kes sulle hommikul ärgates vastu vaatab, see on sinule Jumalast antud korrakohane ülesanne.
Kui kõik on nii lihtne, miks küsivad inimesed siis oma kohta? Oma kohta ei pruugi olla lihtne leida. On koolinoori, kes mõne kahe pärast tunnistusel palju ei muretse, kuna teavad, milleski muus on tal hinded head, ja teadmised ning tahtmine paremadki kui mistahes hinne. Nad nõuavad taga oma eesmärki ka kutset omandades ja töötades, kui vaja, ka tööd otsides. Nad püsivad alati oma sihil, sest koht elus on leitud. Keegi teine aga teeb oma kohta otsides palju katseid, kuid südant närivad kahtlused. Võib-olla pole see õige, või – see on minu jaoks meeldiv, kuid kasutu.
Ka küpsemaid inimesi vaevavad samad raskused. Oleme elu näinud, oleme kaua töötanud. Oleme olnud perekonnainimesed. Elus on aga üks ja teine asi kiskunud viltu, kas töös või perekonnas, nooruseideaalid on purunenud. Ning töö ja oskused ei sisenda kindlustunnet, perekond on pigem lüüasaamise koht. Kuidas võiksid nemad siis öelda, et koht, kus ma seisan, näitab mulle Jumala tahet minu elus? Ideaalid on purunenud.
Kuid Jumala sõnale rajatud ideaalide taga on Jumal ise. Isegi kui need purunevad, on need tõelised. Eks need elu keerdkäigud olegi Jumala ideaalide purunemised. Jumal on see, kes saab haavata, kui inimene teisele kurja teeb. Kuid ega elu sellepärast seisku. Jumal tahab kutsuda inimesed tagasi oma koha tundmisele. Kõlbluse «kaasajastamine» pole lahendus. Kui oleme Jumalast eemaldunud, võime tulla tagasi. Jumal tahab meile näidata, et meie purunenud ideaalid on alles, Tema käes hoitud. Ja kui sünnib vaimulik ärkamine, siis ärkavad ideaalid taas ellu.
Seal Jordani ääres, rahva hulgas, on veel üks eriline meeleparandaja, Jeesus. Eriline sellepoolest, et Temal pole enese juures midagi parandada, Tema on see, kes parandab inimeste meeled. Jeesus tuleb inimeste juurde ja näitab veel üht erilist kohta inimese jaoks. Inimese koht on Jumala armus.
Seadus ja evangeelium, nagu ütleks Martin Luther. Elu õpetab meile karmi Jumala seadust ja Kristus kuulutab kõige krooniks, et see karm seadus, mille all me nõrkadena oleme looka vajunud, ei süüdistagi meid, vaid teeb ruumi evangeeliumile. Inimene tunneb oma kohta nõudmiste maailmas: kui ta on tugev, rõõmustab; kui on nõrk, kurvastab. Kuid selle seaduse taga on hoolitsev Isa. Ja Tema näitab, et Temal jätkub armastust; Tema näitab, et üks koht on inimese jaoks veel – see on Jumala arm Jeesuses Kristuses.

Vallo Ehasalu,

Elva koguduse õpetaja