Hirmutav ja lootustandev meedia

Hommikukohvi kõrvale loen tavaliselt värskeid uudiseid. Vanasti olid selleks paberlehed, nüüd alustan päeva arvutis uudiseid sirvides. Hea on alata päeva teades, mis maailmas toimub. Paraku pole see hommikune lehtede sirvimine viimasel ajal sugugi meeldiv tegevus, sest klikid müüvad ning mida suurema ja negatiivsema emotsionaalse laengu annab uudis, seda rohkem on sellel lugejaid. Nii tekib tunne, et meedia on muutunud suurimaks paanikakülvajaks meie ühiskonnas. 

Koroona, Ukraina sõda, soola kadumine poelettidelt, kütusehinna tõus, elektrihind, inflatsioon, järjekorrad lennujaamades, euro kukkumine, taas naasev koroona – need on teemad, mis löövad ja liigutavad. Tegelikult on suur osa neist ka hirmutavad. Me keegi ei tea ju, mida toob tulevik. Samas ei ole paanika külvamisest kasu. Soolakriisis müüdi soolapakki hinnaga 50 eurot. Ning olen minagi näinud looduses üksi jalutavaid inimesi, kellel mask ees. Õnnetud, kes hirmutamise ohvriks langevad ja olukorda reaalselt hinnata ei oska. 

Kahtlemata peab rasketest asjadest kirjutama, kuid seda ei tule teha mitte hirmutades ja klikkide nimel paanikat külvates, vaid arukalt argumenteeritult ja lahendusi otsivalt. Tulevikku vaatamine, olukorra analüüsimine ja lahenduste otsimine on ajakirjanduse ülesanne.

Kahtlemata on sarnane ülesanne ka ajalehel Eesti Kirik. Püüame kirjutada nii muredest kui rõõmudest ja otsida lahendusi. Kirikulehe eripära on selleski, et meil on evangeelium: rõõmusõnum, hea sõnum, mida võime inimestele edasi anda. Ja see sõnum annab selles lootusetusse kanduvas maailmas lootust. Nii on ajalehe Eesti Kirik ülesandeks kanda inimestele edasi head sõnumit.

Nendes olukordades, kus inimene tunneb end hirmunult, võib ta mõelda, mida saab olukorra muutmiseks ära teha. See tähendab, et alati on võimalus midagi muuta. Kui aga oleme omalt poolt kõik võimaliku teinud, siis ülejäänu võime usaldada Jumala kätesse teda paludes. Selle teadmine annab kindlustunde ja turvalisuse. Hea Jumal kannab meie eest hoolt.

Seda taevast hoolitsust oleme võinud ka sel suvel kogeda. Ajal, mil ajaleht oli suvepuhkusel, on kirikus toimunud palju sündmusi, mis on pakkunud inimestele hingetuge ja kinnitust. Püüame nendest järgnevates lehtedes ülevaate anda. 

Neid uudiseid on hea lugeda, sest need ei külva hirmu, vaid annavad lootust. Siiski on oluline kirjutada mitte üksnes ajaloo talletamise huvides toimunud sündmustest, vaid anda nende lugude kaudu lugejale edasi ka sõnum, millest tema võib õppida midagi uut ja paremat, seda, mida ise teistmoodi teha. 

Üks selline hea näide on suvine projekt „Teeliste kirikud“, mille raames on hoitud pühakodasid suviti lahti selleks, et inimesed võiksid kirikusse tulla ja saada osa heast sõnumist nii arhitektuuri kui kristliku kunsti kaudu. Kuid vahel on pühakojas lihtsalt hea olla ja elu üle järele mõelda ning kuulda seal Jumala kõnetust. See Eesti Kirikute Nõukogu algatus on hea näide sellest, kuidas saame inimesi teenida ja teha kiriku lävepakku madalamaks.

Nii on kogudustes palju head, mida meil pole mingit põhjust kiivalt endale hoida, vaid mida võime jagada teistega ning mille läbi muutub maailm meie ümber paremaks ja ilusamaks. Kahtlemata on ajaleht see koht, kus saame omavahel jagada kogemusi, andes häid ideid lugejatele. Nii on kõik lehelugejad kutsutud võtma toimetusega ühendust, et jagada oma häid kogemusi. Selleks on meil isegi oma meiliaadress: vihje@eestikirik.ee.

Maailmas pole meil paradiisi. Siin on raskusi ja koormaid, kuid need on Jumala abiga ületatavad ja nii võime vaadata lootusrikkalt tulevikku ka siis, kui asjad ei lähe just kõige paremini. Meie ülesanne on mõelda sellele, mida saame omalt poolt maailma paremaks muutmiseks ära teha ja siin on kristlastel kui hea sõnumi kandjatel palju võimalusi. Ka ajaleht Eesti Kirik püüab anda oma panuse maailma paremaks muutmisse, jagades seda head, mis toimub meie kirikus.

 

 

 

 

Kaido Soom,

ajalehe Eesti Kirik kolleegiumi esimees