Helsingi eestikeelse kogudusetöö plaanid on tehtud

Helsingi eestikeelse kogudusetöö kevadisse leerirühma, mis alustas tegevust 15. jaanuaril, pani ennast kirja seitse täiskasvanut.  

Nii eesti keelt emakeelena kõnelevatele inimestele kui Soome pealinnas elavatele innustunud Eesti sõpradele ja estofiilidele mõeldud koguduslik kooskäimine, eestikeelne kogudusetöö Helsingis, on diakon Tuuli Raamatu kinnitusel aastatega jõudsalt kosunud.
Jumalateenistustel osalevate inimeste arv on tunduvalt kasvanud. Aastate jooksul on inimesed vahetunud, aga neist, kes tulnud ja kogudusetööga seotuks jäänud, moodustub väärtuslik tuumik.
«Ma ei ole enam üksi, eestikeelsele tööle on tekkinud oma meeskond ja aktiivsed vabatahtlikud,» märgib diakon. Kogudusel on kaheksa osakoormusega töötajat ja 30 aktiivset vabatahtlikku. Tegijate hulk on võimaldanud luua mitmesuguseid ringe ja rühmi, et peale keskmiselt kaks korda kuus toimuvate enakeelsete jumalateenistuste Helsingi Alppila kirikus jaguks kooskäimisvõimalust ka argipäeva.
Nii käib koos sõprade klubi, tüdrukute-, laste- ja piibliring ning pereklubi Sipsik. Diakon Raamat toob eriti esile muusika- ja lastetöö jõulisust. Noorte täiskasvanute ansambel Säde tähistab veebruaris oma tegutsemise esimest aastapäeva.
Et Helsingi-suuruses linnas levitada informatsiooni sihtrühmale, peab järgima praktikas läbikatsetatud taktikat. Tuuli Raamat leiab, et parim viis on paralleelselt internetiga (http://viro.helsinginseurakunnat.fi) saata informatsioon inimestele postiga koju kätte. «Meie voldik ilmub kaks korda aastas, sügisel ja kevadel,» selgitab ta, lisades, et peab trükist teabe edastamisel ülivajalikuks, sest vanemad inimesed ei kasuta tihti internetti.
Koju kätte jõudev voldik mõjub isikliku kutsena, mille järgi saab terve poolaasta plaane reastada. «Paljud on öelnud, et paber on neil külmiku uksel magnetiga, et oleks hea vaadata, kus ja millal midagi toimub,» räägib Raamat, nimetades, et eestikeelse kogudusetöö poolaasta plaane edastav voldik läheb 700 leibkonnale, kogutiraaž on 1500.
Tuuli Raamat tunneb erilist rõõmu, et kevadleeriga on otsustanud liituda seitse täiskasvanut, nende arv võib suureneda. Uhke on ta ka rakukeste üle Espoos ja Salos, kus eestlastele on loodud võimalus emakeelseks koguduse­eluks.
Liina Raudvassar