Hea, kui oleme teinud kõik meist oleneva asjade kordaminekuks

Saarte praostkonna sinod toimus 22. märtsil. Jumalateenistusel Kaarma kirikus teenis koos piiskop Joel Luhametsaga kohalik õpetaja Hannes Nelis.

Jutlustas piiskop Luhamets, kes julgustas kirikulisi paluma suurelt, öeldes, et tuleks paluda Jumalalt suuri asju, mitte piirduda vaid väikestega. Jumalateenistuselt siirduti üheskoos sinodikoosolekule Aste koolimajja.
Koosoleku avamisel mälestati lahkunuid: Ruhnu koguduse õpetajat ja emeriitpraosti mag Harri-Johannes Reinu, Karja koguduse juhatuse esimeest Tõnu Greppi, Muhu koguduse juhatuse esimeest Senta Roomi, Muhu koguduse juhatuse liiget ja sinodisaadikut Peep Õuna.
Avasõnad ütles Aste kooli juhataja Ulvi Valge, kes tutvustas lühidalt seda väikest armsat ja suhteliselt uut koolimaja, mis ehitati pärast vana koolimaja põlengut täiesti uuesti ja avati 2013. aastal. Vana koolimaja asus endise Vene sõjaväelennuvälja staabihoones ja eelmisel aastal möödus 55 aastat selle avamisest. Praegu tegutsetakse eduka väikese maakoolina.
Lääne-Saare vallavanem Tiina Luks tõi oma sõnavõtus välja koostöökohad, mille eest tänulik olla. Nii nimetas ta pika traditsiooniga ühiseid kontserte kui ka kristlikke lastelaagreid, renoveerimistööde toetamist. Lääne-Saare vallas on koguduste toetuseks eraldatud 15 000 eurot. Tiina Luks nimetas, et omavalitsusele on kogudused oluline koostööpartner, ja ta avaldas lootust, et seda märkab ja väärtustab ka tulevane Saaremaa vald.

Igapäevaelu rõõmud ja mured
Saarte praost Anti Toplaan tõi oma ettekandes välja, et Saarte praostkonna ja koguduste elu peegeldab suures osas Lääne-Eesti inimeste igapäevaelu rõõme ja muresid. Praostkonna 20 koguduse hulgas on nii väiksemaid kui suuremaid kogudusi. Igal neist on oma eripära ja kohalikud tavad ning ka seda, mis on kõigile iseloomulik.
Hinnanguliseks koguduseliikmete arvuks oli 2016. aastal 8948, mis on võrdluses eelmise aastaga vähenenud 28 inimese võrra. Annetajaliikmeid oli 2016. aastal 2152, mis on 23 annetaja võrra vähem kui eelmisel aastal. Praost nimetas, et nii nagu eelmisel aastal võis prognoosida, on annetajaliikmete arvu kahanemine siiski vähenemas. Positiivse trendi puhul peaks see alanud aastal peatuma ja pöörduma kasvule. Ka on koguduste uute juhtorganite valimine ning kiriku juubelitega seotud üritused alanud aastal heaks võimaluseks, et liikmeskonda aktiivsemalt kaasata.
Kui 2015. aastal toimus ristimistes suur tõus, siis eelmisel aastal järgnes sellele langus. Kõige enam on talitusi toimunud Kuressaare, Kihelkonna ja Käina koguduses. Laulatuste arv on veidi kasvanud. Kasv on toimunud kuldpulmapaaride arvel, kes soovisid oma abielu ka laulatada. Matuste üldarv on püsinud juba mitmendat aastat stabiilselt suur. Oluliselt on kasvanud urnimatuste osakaal.
Saarte praostkonnas tehakse kodukülastusi võrreldes teiste praostkondadega kõige rohkem. Praostkonna kogudustes peeti 849 jumalateenistust. Keskmiselt võttis praostkonna kogudustes jumalateenistustest osa 476 inimest, mis moodustab ühe protsendi saarte elanikkonnast.
Praost tõi välja, et möödunud aasta jooksul on enamik vaimulikke võtnud osa praostkonna korraldatud ühistest üritustest. Vaimulikele on meeldinud senise Saare maavanema Kaido Kaasiku initsiatiiv kutsuda advendiajal kokku kõik maakonna vaimulikud ning hästi on võetud vastu teist aastat järjest korraldatud praostkonna osaduspäev, mida toetab Ahvenamaa sõpruspraostkond.
Praosti sõnul on koguduste juhtorganite valimised andnud vaimulikele võimaluse kaasata koguduse juhtimisse ja igapäevategevusse juurde värskeid ideid ja uusi inimesi. Usaldusliku koostöö ja ülesannete jagamise kaudu on võimalik vähendada vaimulikele langenud administratiivseid ja praktiliste ülesannetega seotud koormusi.
Osa vaimulikke töötab oma füüsiliste ja vaimsete võimete piiril, seetõttu on lähiaastatel põhjust vaadata üle senised teenimispiirkonnad ja kaaluda kas lähestikku asuvate koguduste suuremat koostööd või ühendatud omavalitsuste tingimustes teatud koguduste vabatahtlikku liitumist.
Praost Toplaan tuletas lõpetuseks meelde igavikku lahkunud Harri-Johannes Reinu valitud pühakirjasalme Ruhnus koostatud katekismusest Jumala sõna pidamise õnnistuse kohta, lugedes need ette kinnituseks ja julgustuseks: Nõnda ütleb Issand: „Te saate elada oma maal julgesti. Ja mina annan maale rahu, te saate magada ja ükski ei hirmuta teid ja mõõk ei käi üle teie maast. Ma pöördun teie poole ja teen teid viljakaks, lasen teid saada arvurikkaks ja jõustan oma osaduskinnituse teiega. Ma panen oma eluaseme teie keskele ja minu hing ei põlga teid ära. Ma käin teie keskel ja olen teie Jumal, ja teie peate olema mu rahvas.“ 3Ms 26:5,11,12.

Laste- ja noortetöö jätkub
Laste- ja noortetöö ettekande tegi Tiina Ool. Ta tõdes, et kuigi laste- ja noortetööl on palju arenguruumi, tuleb kiita kõiki töötegijaid, kes on andnud oma panuse, eelkõige aga tuua tänu Issandale – ilma tema õnnistuse ja juhtimiseta ei saa koguduses midagi toimuda. Heaks sõnumiks on siinjuures, et oktoobrist alustas Kuressaares noortejuhina tööd Ave Mägi, sisuliselt on tegemist praostkonna noortetööga, kuna osalevad noored Kaarma, Valjala, Muhu ja Kuressaare koguduse piirkonnast. Noortetunnid toimuvad kord nädalas, korraldati ka praostkondlik noortelaager Kuressaares.
Noored on olnud Ida-Saaremaa lastelaagrites rühmajuhtideks ja aidanud kaasa Kuressaare koguduse lastetöö teistes ettevõtmistes. Pühapäevakooli tunnid toimuvad kaheksas koguduses, tehakse head koostööd koolidega. Kuressaares on 2016. a pühapäevakool tegutsenud kahes vanuserühmas. Üle kümne aasta toimus taas praostkondlik noorte leerilaager Valjalas
On saartele omaseid eripärasid, näiteks Muhus toimus pühapäevakool n-ö projektipõhiselt, kokku kolm lastetundi erineva tegevusega nagu matkad, kaartide valmistamine jms. Jämajas töötas pühapäevakool hoopiski suvehooajal pühapäeviti pärast jumalateenistust (kokku kuus lastetundi). Korraldatakse ka lastelaagreid.

Suursündmuseks praostkonna kirikupäevad
Kuna Saarte praostkonda kuuluvad kogudused asuvad saar­tel, on otsustatud tähistada kirikuga seotud juubeleid Kuressaares sel suvel 9.–11. juunini Saarte praostkonna kirikupäevade ja vaimuliku laulupeoga. Selle suursündmuse nimel on praostkonna nõukogu ja selle juurde moodustatud vaimuliku laulupäeva toimkond kogunenud keskmiselt kord kuus. koostatud on täpsem kava ja suudetud ühisel nõul panna kokku vajalik eelarve.
Nüüd jääb praost Toplaane sõnul vaid üle paluda, et Jumal seda üritust õnnistaks ja kogudused aitaksid korraldada oma liikmete osalemist, et saaksime enamikku oma koguduseliikmeid näha mitte ainult paberil, vaid reaalselt kogunemas jumalateenistusteks ja laulupeoks Kuressaare Lossihoovis. Samas on kirikupäevad võimaluseks tutvustada luterliku kultuuriruumi aluseid laiemale ühiskonnale ja kaasata valdades tegutsevaid harrastuskoore.
Sinod kinnitas üksmeelselt 2016. aasta eelarve täitmise aruande, mille kandis ette Urve Liiva ja revidendina andis hinnangu Thea Raik. Tutvustati 2017. aasta lisaeelarvet ja 2018. aasta eelarvet, mõlemad hääletati ka vastuvõetuiks.
Praostkonna nõukogu liikmeteks valiti Urve Liiva, Hannes Nelis, Tiina Ool, Hüllo-Kristjan Simson. EELK kirikukogu liikmeteks valiti Rein Orn, Rene Reinsoo, Hüllo-Kristjan Simson. Saarte praostkonna revidendiks valiti Thea Raik.

Piiskopi sõnum
„Suur au on olla sinodil Saaremaal,“ alustas oma sõnavõttu piiskop Luhamets, lisades, et just esimest korda piiskopina. „Üldine mulje, ka praosti tööst, on väga korrektne. On tehtud põhjalikud ettevalmistused, ka jumalateenistus oli hästi ette valmistatud ja väärikalt läbi viidud. See on suur asi. Palju on asju, mis ei ole meie võimuses. Aga mis on meie võimuses, on hea, kui oleme teinud kõik endast oleneva selleks, et see toimiks.“
Piiskop leidis, et peagi uue halduskorralduse ees seistes peame seda võtma kui võimalust. Siin on ebakindlust nii omavalitsustel kui kogudustel. Kui tekib suur omavalitsus, siis on hea, kui kogudused ka oma prioriteedid paika panevad. Vähema arvu omavalitsuste kurssi viimine kiriku elu ja tööga on alati koostöös lihtsam, arvas piiskop Luhamets.
Piiskop tutvustas oma sõnavõtus ka kiriku seisukohti suhtumises homoseksualismi ja naiste ordinatsiooni, nimetades kiriku seisukohana homoseksualismi propageerimist ja praktiseerimist patuks. Seisukohana kirikute suhtes, kus samasooliste abielu on heaks kiidetud, tõi piiskop välja, et sidemeid nende kirikutega ei katkestata, küll võib suhete katkestamine toimuda isikute põhjal.
Naiste ordinatsioonist rääkides tõi piiskop välja, et Eestis alustati naiste ordineerimist aastal 1967, küll on aga Soomes see rohkem levinud. Mõlemas kirikus on neid, kes ei pea õigeks naiste ordineerimist.
Kui Soomes ei pea vaimulik naiste ordineerimist õigeks, siis on tal võimalus sellele kindlaks jääda. Kui kirikus töötab vaimulik, kes ei tunnista naiste ordinatsiooni, on tal kohustus ikkagi töötada koos naisvaimulikuga, sest kirik on nii kinnitanud. Kes ei ole koostööks võimeline, sellel ei ole kohta kirikus.
Piiskop rõhutas, et meiegi ei tohi halvaks panna kumbagi seisukohta. Sest kirikul on vaja teha selliseid otsuseid, et ei tekiks lõhenemisi. Me peame tegema kõik, et kiriku osadus ja terviklikkus säiliks.
Joel Luhamets tutvustas ka piiskoppe ja nende teenimispiirkondi, samuti eelolevat kirikukongressi Tartus maikuu lõpus. Sinod lõpetati ühise lõpupalve ja lauluga, et seejärel rõõmsal meelel koduteele asuda. „Ilus sinod oli,“ kõlas nii mitmegi osavõtja suust, „rahulik ja üksmeelne.“
Katrin Keso-Vares,
Saarte praostkonna vikaardiakon

Saarte praostkond 2016
20 kogudust, neist 13 Saaremaal, 5 Hiiumaal, 1 Muhus ja 1 Ruhnus.
Teenis 11 vaimulikku, neist kaheksa õpetajat ja neli diakonit.
Annetajaliikmeid oli 2152.
Suurim kogudus on Kuressaare 630 annetajaliikmega, väikseim Ruhnu 8 annetajaliikmega.
Kirikukogu liikmeteks valiti Rein Orn, Rene Reinsoo, Hüllo-Kristjan Simson.

Pildigalerii: