Euroopa kirikute esindajad Eestis

Euroopa Kirikute Konverentsi (Conference of European Churches) delegatsioon – president Christopher Hill (anglikaani kiriku piiskop), asepresidendid Karin Burstrand (Rootsi kiriku praost) ja Emmanuel (Prantsuse metropoliit), peasekretär Heikki Huttunen (Soome õigeusu kiriku ülempreester) ning Euroopa Liidu Katoliku Kiriku Piiskoppide Konverentsi peasekretär Olivier Poquillon – tutvus 17.–19. augustini Eesti kui Euroopa Liidu eesistujamaaga.
Delegatsiooni võtsid vastu Eesti Kirikute Nõukogu president emeriitpeapiiskop Andres Põder, asepresidendid piiskop Philippe Jourdan ja pastor Meego Remmel ning täitevsekretär Ruudi Leinus.
President Christopher Hilli sõnul on Euroopa Kirikute Konverentsi puhul Euroopa Liidu eesistujamaade külastused traditsioonilised. Kohtumiste peateemadeks on riikide jaoks olulised probleemid, näiteks praegusel ajal migratsioon ja radikaliseerumine.
Peasekretär Heikki Huttunen ütles, et taolistel kohtumistel ei arutata kirikute administratiivseid küsimusi, vaid räägitakse probleemidest, mis on Euroopa riikide jaoks olulised. „Kirikute ülesanne on nendel kohtumistel meenutada riikide valitsustele Euroopa põhiväärtusi ja probleeme just kiriku pilgu läbi ehk siis kirikurahva pilgu läbi,“ selgitas Huttunen.
Kohtuti peaminister Jüri Ratasega, siseminister Andres Anveldiga, Euroopa Kirikute Konverentsi liikmeskirikute Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku ja Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku esindajatega, tehti väljasõit Setumaale.

Ränne ja radikaliseerumine
Kohtumist peaminister Jüri Ratasega hindasid delegatsiooni liikmed kõrgelt. Peateemaks oli kirikute võimalus olla sillaehitajaks Euroopa riikide ja rahvaste vahel. President Hilli sõnul oli kohtumine väga avameelne ja siiras. „Me rääkisime migratsiooni- ja põgenike probleemidest, puudutasime ka kristliku hariduse teemat,“ märkis ta.
Kohtumisel siseminister Andres Anveldiga oli ühe olulise teemana arutluse all radikaliseerumine. Oldi ühel nõul selles, et radikaliseerumise vältimiseks peavad kõik inimesed tundma end osana ühiskonnast ning kedagi ei tohi kõrvale jätta. Väga oluline osa on haridusel ning hangitaval infol, mis kasvõi sotsiaalmeedias kipub olema pinnapealne ja lihtsustatud.
Euroopa Kirikute Konverentsi kuulub 114 kirikut kõikidest Euroopa riikidest, lisaks 40 rahvuslikku kirikute nõukogu ja organisatsiooni partneritena. Asutatud aastal 1959, keskused on Brüsselis ja Strasbourgis. Töövaldkondade hulka kuuluvad ka religioonidevahelised dialoogid, bioeetika, kliimamuutused, haridus, sotsiaalvaldkonnad, keskkond, inimõigused ja usuvabadus, migratsioon, teoloogiline haridus.
Tiiu Pikkur