Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Et oleksime headuse ja õigluse külvajad

/ Autor: / Rubriik: Jutlus / Number:  /

Prohvet Jesaja maalib talle omaste värvirohkete pintslitõmmetega
lõuendile oma kujutluse sellest, kuidas Jumalast võõrdunud linna,
Jeruusalemma, piiratakse, ent Jumala pärisosa siiski päästetakse. Ta
kujutab saabuvaid suuri muudatusi, mil alandlikud, tõrjutud ja vaesed
tõstetakse aukohtadele, lõpeb vihkamine ja vägivald, seni valel teel
olnud suunatakse astuma õiget rada. Jeruusalemma prohveti meistriteos
sisaldab rõõmusõnumit sellest, et Jaakobi sool, Jumala valituil, on
lootust pääseda. Neile kinnitatakse, et kannatanud, rutjumise
tagajärjel pehmeks ja painduvaks kooldunud ning Jumalat otsivad hinged
leiavad Tema silmis armu.Eks ole ju veel ainult natuke aega, kuni Liibanon muutub
viljapuuaiaks ja viljapuuaeda hakatakse pidama metsaks? Sel päeval
kuulevad kurdid kirja sõnu ja pimedate silmad näevad pilkasest
pimedusest. Siis tunnevad alandlikud aina rõõmu Issandas ja kõige
vaesemad inimesed hõiskavad Iisraeli Pühas. Sest vägivaldsele tuleb
lõpp ja pilkaja saab otsa, ja hävitatakse kõik, kes kavatsevad kurja,
kes teevad sõnaga inimese süüdlaseks, kes seavad püünise kohtumõistjale
väravas ja tõrjuvad õige põhjuseta kõrvale. Seepärast ütleb Issand, kes
lunastas Aabrahami, Jaakobi soole nõnda: Jaakob ei jää nüüd enam
häbisse ja ta pale ei kahvata enam. Vaid kui ta näeb oma lapsi, mu
kätetööd, enese keskel, siis nad pühitsevad minu nime ja peavad pühaks
Jaakobi Püha ning kardavad Iisraeli Jumalat. Ja need, kes olid
eksivaimus, tulevad mõistusele ja nurisejad võtavad õpetust. 

Js 29:17–24
Prohvet Jesaja maalib talle omaste värvirohkete pintslitõmmetega
lõuendile oma kujutluse sellest, kuidas Jumalast võõrdunud linna,
Jeruusalemma, piiratakse, ent Jumala pärisosa siiski päästetakse. Ta
kujutab saabuvaid suuri muudatusi, mil alandlikud, tõrjutud ja vaesed
tõstetakse aukohtadele, lõpeb vihkamine ja vägivald, seni valel teel
olnud suunatakse astuma õiget rada. Jeruusalemma prohveti meistriteos
sisaldab rõõmusõnumit sellest, et Jaakobi sool, Jumala valituil, on
lootust pääseda. Neile kinnitatakse, et kannatanud, rutjumise
tagajärjel pehmeks ja painduvaks kooldunud ning Jumalat otsivad hinged
leiavad Tema silmis armu.
Vaatamata sellele, et Jesaja sõnum on üleskutse Jumalast taganenud
rahvale muuta meelt, mõjub tema üleskutse ka rahustavalt – need, kes
Jumalale loodavad ja õiglust taotlevad, võivad olla kindlad Tema
armulikkuses. Tekst suurendab usku sellesse, et on olemas siiski lõplik
õiglus ja õigus, mille olemasolus enamus inimesi oma elu jooksul
tõenäoliselt korduvalt kahelda jõuavad. Prohveti kuulutus annab mõista,
et õiguse, õigluse ja tõe eest tuleb seista ja seda taotleda, sest see
on Jumalale meelepärane kord.
Maailmas ja meie ümber täna toimuvale mõeldes sisendavad lootust ka
Jesaja sõnad vägivalla lõppemise kohta. Ka täna on vägivald osa meie
igapäevasest elust ja kui see meid ka otseselt ei puuduta, siis
kaudselt ikka. Vägivald on saanud osaks tänapäeva inimeste argipäevast
ning vägivalla läbi toimunud surmad on muutunud nii igapäevaseks, et
oleme selle suhtes kohati üsna tuimaks muutunud.
Kui uudistes räägitakse mõnest vägivalla tagajärjel hukkunust, ei
pöörata sellele õieti tähelepanugi, kui hukkunuid on mõnikümmend või
mõnisada, pannakse seda tähele ja jäetakse ehk meeldegi. Sõltub
eelkõige sellest, kes, kuidas ja kus hukkub. Tänases maailmas ei ole
inimelud paraku võrdse väärtusega ja suuresti kujundab selle «hinna»
meedia. Londoni või Madridi kesklinnas hukkunud saavad vaieldamatult
suurema tähelepanu osaliseks kui Pakistanis rööbastelt maha sõitnud
rongiõnnetuse tagajärjel hukkunud sajad või mustal mandril nälja ja
hõimudevahelise võitluse tagajärjel hukkunud tuhanded inimesed.
Vägivald ei ole aga mitte üksnes füüsiline, vaid ka vaimne ja
arvatavasti puudutab see oluliselt suuremat hulka maailma rahvastikust
kui füüsiline vägivald. Millal vägivald, ülekohus ja ebaõiglus lõpeb,
teab üksnes see, kellel on selle lõpetamiseks meelevald ja jõud. Meil,
inimestel, tuleb seista hea selle eest, et me oma tegevusega
ebaõiglust, vihkamist ja vaenu ei süvenda, vaid et oleksime meile antud
aja ja võimaluste piires armastuse, headuse, rahu, õigluse ja
üksteisemõistmise külvajad.
Vähestel inimestel on meelevald muuta maailmas toimuvat globaalselt,
enamuse osaks on tegutseda lokaalselt. Samas mõjutab summa summarum
lokaalne tegevus globaalset tervikpilti. Selleks, et oma
lähiümbruskonda muuta, ei ole vaja korda saata midagi inimvõimetele
ületamatut – lugupidamine, tolerants, empaatia Jumala loodu vastu
võivad muuta palju. Jesaja tuletas Juuda rahvale meelde nende kohustusi
ja vastutust, ka meie oleme loodud vastutama nii oma tegevuse kui ka
tegevusetuse eest.
Seega on põhjust vaadata enesesse ja enese ümber ning küsida, mida saan
teha selleks, et muuta keskkonda, kus elan ja tegutsen, pisutki
inimlikumaks, turvalisemaks, kvaliteetsemaks. Alles pärast seda, kui
suudame mõelda lokaalselt, suudame ehk hoomata ka globaalselt toimuvat
ning mõista, et see, mis toimub meist tuhandete kilomeetrite kaugusel,
maailmaküla teises servas, puudutab tegelikult ka meid.
Kristlase esmane «tööriist» on Jumala poole pöördumine, palve. Head
lugejad, kasutagem seda julgemini! Palve aitab muuta maailma ja annab
meile võimaluse elada vahetus osaduses Jumala ja teiste usklikega.
Jesaja tuletab nii oma kaasaegsetele kui ka meile meelde, mis on
olulisim – see on osadus Jumalaga.
Prohvet Jesaja sõnum andis omal ajal Juuda rahvale usku ja lootust
selleks, et elu keerulistes olukordades vastu pidada ning loota
Iisraeli lunastusele. Kinnitagu tema aegumatu sõnum meid ka täna! 
Aamen.