Et keegi ei peaks kannatama

Te ju teate meie Issanda Jeesuse Kristuse armu, et tema, kuigi ta oli rikas, sai teie pärast vaeseks, et teie saaksite rikkaks tema vaesusest. Ma annan selles asjas vaid nõu: see oleks ju teile kasulik, kui te nüüd lõpetaksite oma tegemise, mida te alustasite juba mullu. Tollal olite teie esimesed nii tegema kui tahtma. Lõpetage nüüd oma tegemine, et nõnda nagu teil oli valmidust tahta, nõnda oleks seda ka lõpetamiseks oma võimalusi mööda. Sest kui on olemas valmidust, siis on see meeldiv selles, mis kellelgi on, mitte selles, mida tal pole. Sest ei tohi olla nii, et mis teistele on kergenduseks, ahistaks teid, vaid võrdsuse saamiseks olgu teie jõukus praegu nende puudusele toeks, et ka nende jõukus kunagi saaks toeks teie puudusele, nii et tekiks võrdsus, nagu on kirjutatud: «Kellel oli palju, sellel ei olnud liiast, ja kellel oli pisut, sellel ei olnud vähe.»
2Kr 8:9–15

«Mina olen rikas mees, mul on linnud okste sees!» «Palun sind, oh rikas mees, laena mul oma lindudest!» «Vaesel mehel ei anna ma ühtki oma lindudest!» «Kui ei anna, võtan ise, paksema ja suurema – vaata nüüd, oh rikas mees, kus on sinu varandus?»
See vana laulumäng rikkast ja vaesest tuli mulle kohe meelde, kui lugesin Pauluse sõnu. Laulumängus palub vaene rikkalt abi ja too keeldub. Mängult võtab vaene rikkalt tema linnud ja rikkast saab vaene, vaesest jälle rikas ja ring kordub nii, et kõigil mängijatel oleks võimalus tunda end nii vaese kui rikkana ja lauljate suus kordub taas ja taas küsimus: kus on sinu varandus?
Eks ole ikka nii, et mõned paigad ja kogukonnad on vaesemad ja teised rikkamad. Korintose linna kirjeldatakse kui heal järjel, kaubateede ristumiskohal asuvat sadamalinna ja Pauluse sõnad annavad mõista, et jõukust jagus ka koguduse keskele. Nii Apostlite tegude raamatust kui korintlastele saadetud kirjadest võime lugeda Pauluse murest Jeruusalemma koguduse pärast, mille liikmeil ei lähe majanduslikult hästi, ning saame aimu tema pingutustest Jeruusalemma kogudusele annetusi koguda. Korintlaste keskel on aga korjanduses tekkinud takistus. Kas kahtluse alla on seatud Pauluse ja tema poolt korjandust läbi viima saadetud Tiituse eesmärgid või on Paulus üldiselt usalduse kaotanud? Me ei tea täpselt, aga juhtunud on midagi sellist, mis paneb Pauluse korintlastele eeskujuks tooma palju vaesemaid Makedoonia piirkonna kogudusi ning nende pingutusi toetuse kogumisel ja viimaks meelde tuletama Kristust.
Rahanumbrite suurusest enam räägib apostel suhtumisest varasse. Taotluseks on võrdsus: et keegi ei peaks kannatama ega keegi uhkuse kiusatusse langema. Jagamine on ideaaliks, jagamine hea tahtega ja rõõmsa meelega, eesmärki silmas pidades. Ideaalpildina on esitatud Kristus, kes andis endast kõik, kuni ristisurmani, et tema rahval oleks usk, lootus, armastus ja viimaks igavene elu. Jeesus ise on ohvrianni kuldnäitena esitanud lesknaise, kes pani annina kogu oma varanduse aardekirstu.
Eestis on õige mitu internetikeskkonda, mis aitavad abivajajal või idee autoril raha koguda. Raha kogutakse tõesti kõigeks: millegi korrastamiseks, plaadi või filmi tegemiseks, laagri korraldamiseks jne. Ma ei ole ise ühtegi neist keskkondadest taotlejana kasutanud, küll aga üht-teist piskuga toetanud ja huviga ning teinekord ka murega jälginud, kas projekt saab ikka piisavalt tuge. Mis paneb mind toetama? Kahtlemata toetan projekte, mis kergendavad kellegi elu või loovad midagi ilusat, aga mõnikord toetan ka neid, kelle eesmärk mind nii väga ei puudutagi, aga kes tuletavad oma taotlusega mulle meelde, et oleme kõik ühtmoodi abivajajad, ning see meeldetuletus võtab minult ära uhke patrooni või toetaja nimetuse. Äkki saab minust osaline, kaasaelaja selle sõna kõige sügavamas tähenduses.
Paulus kutsub korintlasi ennast Kristuse kombel jagama, aga mitte sellepärast, et nõnda peab, vaid sellepärast, et ennast jagav inimene lihtsalt ei talu olukorda, kui keegi kannatab.
Kui palju on meie ümber vaeseid? Kui palju on Eestis kogudusi, mida võiks pidada vaeseks ning mis vajaksid oma Paulust ja Tiitust, kes neile misjonireisidel raha koguvad? Kui sageli inimlik kannatus ja puudus nõnda puudutab, et sa lihtsalt ei saa teisiti, kui pead välja sirutama oma käe, avama rahakoti või pangaarve, aga veel enam: avama oma südame, et mõista ja aidata selles, millest teisel kõige rohkem puudust on?
On inimesi, kes parema meelega annavad aega ja sõprust, on neid, kellel on lihtsam anda raha. Ja meie abi järele janunevas maailmas on vaja igasuguseid jagajaid. Tänu, avalikku või salajast, antakse ju kõigile. Ja ehe tänu sünnib seal, kus on kogetud siirast abivalmidust, rõõmsat avatust, tänulikkust võimaluse eest aidata. Tänu sünnib seal, kus abis kasvab väärikus ja nii aitaja kui aidatav saavad rikkamaks. Meie varandus on siis varandus, kui ta mitte intresse ei kogu, vaid tänu sünnitab.
Kus on sinu varandus, sa lõpmata rikas, Jumala õnnistuse all elav inimene?

 

 

 

 
Kristi Sääsk,
Suure-Jaani koguduse õpetaja