Et kaunis kirikulaul ikka meie maal kõlaks

Lauluraamat on läbi aegade olnud Piibli ja katekismuse kõrval meie esivanemate kodudes aukohal.
Peapiiskop Andres Põder on kuulutanud käesoleva aasta kiriku laulu- ja palveraamatu (lauluraamatu) aastaks, täitub ju tänavu 20 aastat selle väärika raamatu ilmumisest.
Selle sündmuse tähistamiseks on alustanud tööd lauluraamatuaasta komisjon, mis püüab oma tegevusega otsida vastust kahele küsimusele: milline võiks olla meie kiriku laulu- ja palveraamatu uus väljaanne ja kuidas uuesti avastada praeguses lauluraamatus sisalduvat?
Ajalehes Eesti Kirik taaselustatakse rubriik «Laulu lugu». Aasta sisse on planeeritud kümme hümnoloogilist kirjutist oma ala spetsialistidelt. Mõte on koguda aasta lõpuks kõik, ka varem samas rubriigis ilmunud artiklid kokku ja anda trükisena välja.
Üheks tähtsündmuseks saab kindlasti maestro Roman Toi 95. sünnipäeva tähistamine. Vanameister on lubanud juunis Eestisse tulla.
Augustis peetakse «Missio Läänemaa» raames koraalimaraton, kus lauluraamat kaanest kaaneni läbi lauldakse. Oodatud on kõikide praostkondade koorid-lauljad. Täpne aeg ja koht on veel kooskõlastamisel. Lauluraamatumaratoni peeti ka KLPR kümnenda aastapäeva puhul.
Novembrikuusse on planeeritud konverents, mille esialgne pealkiri on «Quo vadis, KLPR?». Konverentsi eesmärgiks oleks laiapõhjaline arutelu, milline peaks olema järgmine lauluraamat, mille poolest see peaks praegusest erinema. Arutelu alla võetakse nii sisu kui vorm.
Kiriku laulu- ja palveraamat võeti nii kodu- kui välismaal kasutusele 1991. aastal.
See oli eriline sündmus meie kirikuelus, sest eelmise lauluraamatu esimese trüki väljaandmisest 1899. aastal oli möödunud juba 92 aastat.
Enne II maailmasõda anti küll välja «Vaimulike laulude» I ja II osa, kuid kiriku lauluraamatu uuendamiseni siiski ei jõutud.
Pärast sõda tegeldi nii kodu- kui välismaal intensiivselt lauluraamatu uuendamisega, kuid tulemuseni jõuti alles 20 aastat tagasi.
KLPR üheks suuremaks väärtuseks on see, et laulud on trükitud koos nootidega.
Tiiu Pikkur