Esimene veebikirikukogu EELKs

Kirikukogu on EELK kõrgeim seadusandlik ja korraldav organ. Seoses koroonakriisiga toimus sügisene kirikukogu esimest korda EELK ajaloos veebis Zoomi keskkonnas 24.–25. novembril.

Peapiiskop keskendus ettekandes kiriku sõnumi edastamisele virtuaalmaailmas

Kirikukogu alguses pidas peapiiskop Urmas Viilma ettekande „Olukorrast kirikus“, milles keskendus oodatult koroonakriisile. Kuigi ettekanne tõi esile ära jäänud olulised üritused ja jumalateenistused, leidis peapiiskop siiski ka kõige selle juures positiivseid noote, tuues ära infotehnoloogia kasvu kirikus: 

„On ka üsna loomulik, et infotehnoloogia areng tuleb pöörata kirikutöö kasuks. Kindlasti oleme võinud seda kogeda koroonaviiruse kiuste kõikjal nendeski kogudustes, kus veebijumalateenistused on leidnud iganädalase püsiosalejaskonna.“ Viilma nägi positiivsena ka võimalust kirikukogu veebis pidada, samuti on mõeldav uuel aastal rohkem paari-kolmetunniseid e-kirikukogu istungjärke pidada, selleks et kirgi mitte üles kütvaid põhikirja ja kirikuseadustiku parandusettepanekuid vastu võtta. 

Peapiiskop peatus ka ühiskonna ilmalikustumisel. Ning pakkus uudsena mõjuva käitumismalli: „Kirikust saab omakorda kontserdisaal, kunstigalerii, sotsiaal- ja nõustamiskeskus või palju muudki. Uue ajastu kirikutöö tähendab inimese holistilist ehk kõikehõlmavat teenimist sõna ja sakramendiga. Säilitades sakramendile koha kirikus seotuna vaimuliku ametiga, kuid ehitades kantsli teatud puhul kirikust välja, muu hulgas virtuaalmaailma.“

Peapiiskop keskendus ka rahvaarvu kahanemisele ühiskonnas ja tõdes, et see mõjutab negatiivselt loomulikult ka kirikut, eriti arvestades sellega, et 80% kogudustest asub maapiirkonnas. Viilma küsis retooriliselt: „Kui kümne aasta pärast elab pool Eesti elanikkonnast Tallinnas ja Harjumaal, kuid EELK kogudustest asub samas piirkonnas vaid kõigest 20%, siis milline on EELK tulevikuperspektiiv?“

Peapiiskop peab ühiskonnaelus osalemise eelduseks kiriku õigust ja kohustust kaasa rääkida, sest kirik oma liikmeskonnaga on osa kodanikuühiskonnast. Viilma usub, et vaimulike konverents on paik, kus arutleda erinevatel keerulistel, eetilistel, sageli ühiskonda ja ka kirikut lõhestavatel teemadel. „Nendeks küsimusteks võiks olla näiteks elu alguse, lõpu ja pühadusega seotud teemad; inimese jumalanäolisuse ja identiteediga seotud teemad või perekonna tähendus,“ selgitas ta. 

Peapiiskopi ettekande täisteksti leiab internetist kiriku kodulehelt www.eelk.ee.

Raha kulutati 2019. a eelarve kohaselt. Võeti vastu 2021. a eelarve

Kui tavaliselt arutatakse eelmise aasta eelarve täitmist kirikukogu kevadistungjärgul, siis see jäi koroonakriisi pärast ära, mistõttu keskenduti nüüd sügisistungjärgul eelarve täitmise aruandele. Kantsler Andrus Mõttus andis põhjaliku ülevaate 2019. aasta eelarve täitmisest, mis kiideti ka heaks. Nii kulud kui tulud olid 1 435 973 €.   

Kirikukogu arutas 2021. aasta eelarvet ja kantsler Mõttus tõdes, et see oli keeruline ülesanne, sest keegi ei oska prognoosida koroonakriisi poolt mõjutatud tulemit. Eelarvet koostades eeldati püsimist senisel tasemel, kuid võimalike riskide maandamiseks tõsteti reservfondi osakaalu 0,84%-lt eelarvest 2,58%-le. Samuti jäeti allasutuste summad käesoleva aasta tasemele. Eelarve summas 1 479 466 eurot kinnitati.  

Juhtorganite valimiste aeg pikeneb

Seoses koroonakriisiga pikendati juhtorganite valimise aega, kusjuures koguduste nõukogude, juhatuste, revisjonikomisjonide (revidentide) ja sinodisaadikute valimised toimuvad ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 30. aprillini 2021. 

Praostkondade sinodid ja EELK vaimulike konverents peavad valima EELK XXXI kirikukogu liikmed 30. septembriks 2021.

Põhikirja ja kirikuseadustiku muutmine 

Luterliku kiriku kõrgema seadusandliku organina muutis kirikukogu nii põhikirja kui kirikuseadustikku. 

Muudeti EELK kirikuseadustiku § 236, mille kohaselt nõukogu ülesannete täiskogule andmise loa saamiseks esitab koguduse nõukogu asemel taotluse konsistooriumile õpetaja. Teistsugune nõukogu valimise kord on muutuse põhjal tähtajaline.

Põhikirja § 57 muutusega lõpetati piirang, mis keelas valida koguduse juhatuse liikmeid nõnda, et nad moodustaksid samal ajal enam kui kolmandiku nõukogu liikmeskonnast.

Küsimusi tekitas muudatusettepanekute arutelu juures see, kas on õige, et kirikuseadustiku muudatus näeb ette, et „koguduse juhatuse liikmekandidaadi esitab koguduse õpetaja“, mis võib anda liiga suure võimu koguduse õpetajale. Küsimus oli ka selles, kas on tegu vaimulike liigse domineerimisega tavaliste koguduseliikmete üle. 

Kirikukogu liige Jüri Ehasalu toetas senise korra jätkumist ega nõustunud kavatsetava koguduse nõukogu liikmete ilmajätmisega õigusest esitada juhatuse liikmete kandidaate. Ta meenutas omi ajalehes Eesti Kirik tänavu 8. jaanuaril sel teemal avaldatud seisukohti ja leidis, et ilmikliikmete õiguste piiramine ei ole kooskõlas luterliku rahvakiriku põhimõtetega. Ehasalu esitas ka senise korra säilitamiseks muudatusettepaneku. 

Arutelu käigus ta võttis oma ettepaneku siiski tagasi, kuna sama eesmärki olnuks võimalik saavutada ka kirikuvalitsuse esitatud ettepaneku vastu hääletades. Ta kutsus kirikukogu lükkama nõukogu liikmete õigusi piirav eelnõu tagasi. Nii ka läks – muudatusi toetas 26, vastu oli 28 ja erapooletuks jäi 4 saadikut. Seega võivad koguduste nõukogude liikmed esitada juhatuste liikmekandidaate ka edaspidi. 

Muudeti EELK põhikirja § 65 ning kirikuseadustiku § 247 ja 335. Seni kehtinud nõue, et revident või revisjonikomisjoni liige tuleb valida koguduse nõukogu liikmete hulgast, on takistanud ametikoha täitmist juhul, kui nõukogu liikmete hulgas ei ole selles küsimuses pädevaid isikuid. Muudatuse kohaselt ei ole revidendi või revisjonikomisjoni liikme kuulumine nõukogusse või kogudusse nõutav.

Muudeti põhikirja § 45 ja kirikuseadustiku § 248.Muudatuse kohaselt võidakse sinodisaadik valida ka koguduse juhatuse liikmete hulgast. Seega saab sinodisaadikuks valida ka juhatuse liiget, kes on peatanud oma kuulumise nõukogusse või on valitud juhatusse täiskogu liikmete hulgast.

Muudeti põhikirja § 71 ja kirikuseadustiku § 249. Muudatuse kohaselt eeldatakse juhtimisorgani liikmelt isiklikku osalemist juhtimisorgani, mille liige ta on, töös ja otsustuste tegemisel. Koguduse juhtimisorgani liige osaleb aktiivselt koguduse ja juhtimisorgani töös ning jumalateenistuslikus elus.

Vaidlusi tekitas muudatus­ettepanek, mille kohaselt ei arvestataks diasporaasaadikuid kirikukogu kvoorumi hulka, kuid neil on kõik muud kirikukogu liikmete õigused. Dia­sporaapraostkondade – praegu Rootsi ja Põhja-Ameerika – praostide ja saadikute osalemine kirikukogu töös võib olla takistatud transpordiprobleemide tõttu. Samas nimetatud saadikute puudumine võib pärs­sida kirikukogu tööd ning moonutada kirikukogu enamuse tahet ja otsuseid. Mitmed kirikukogu liikmed leidsid, et see pole diasporaasaadikute suhtes õiglane ja mõjub kiriku ühtsuse vastaselt. (Varasemalt iseseisvalt tegutsenud Kodu- ja Välis-Eesti kirikud ühinesid 2010. aastal – toim.) Peapiiskop võttis teisel lugemisel antud muudatusettepaneku tagasi. 

Muudeti põhikirja § 54 ja 59 ja kirikuseadustiku § 254. Muudatuse kohaselt koguduse nõukogu või juhatus võib koosoleku pidada audio- või videokonverentsina või langetada otsuse näiteks elektronposti teel suheldes. Taolisel puhul eeldatakse mitte liht-, vaid kvalifitseeritud häälteenamust. Sidevahendi kaudu võib otsuse langetada üksnes avaliku või nimelise hääletamise puhul.

Muudeti põhikirja § 53 ja kirikuseadustiku § 233, mille kohaselt koguduse õpetaja taotlusel võib konsistoorium kehtestada nõukogu liikmete teistsuguse valimiskorra, määrates kindlaks koguduseliikmete rühma ja nõukogu liikmete arvu, keda koguduseliikmete rühm võib valida koguduse nõukokku.

Muudeti kirikuseadustiku § 209, mille kohaselt saab tunnistada kehtetuks sellise valimissedeli, millel on märgistatud ristiga rohkem lahtreid, kui koguduse täiskogu liikmel on hääli (seni oli viis häält).

Muudeti kirikuseadustiku § 244 lg 2, mis sõnastati järgmiselt: „Avalduse koguduse juhatuse liikme kandmiseks riiklikku registrisse esitab registri pidajale konsistoorium“. Riikliku registri konkreetne nimetus on muutunud ning võib muutuda ka edaspidi, seepärast asendatakse nimetus üldisemaga.

Muudeti kirikuseadustiku § 381. Et võimaldada aruannete veebipõhist esitamist juba 2020. aasta kohta, on vaja muuta ära kehtiv kirikuseadustiku säte, mis takistab operatiivselt tänapäevasele veebipõhisele aruandlusele üleminekut. Kõrvaldati nõue kehtestada aruande vorm vähemalt 15 päeva enne aruandeperioodi algust. 

Kaido Soom,

EELK XXX kirikukogu liige