Emadepäeval paistis päike

Pärast vihmast laupäeva (ja enne tuulist esmaspäeva) tundus pühapäevane päikesesära ja kevadesoojusest puhkenud õiteilu emadepäevakingitusena kõigile Eesti emadele. Paljud kodud olid tähtpäeva rõhutamiseks kaunistatud ka rahvustrikolooriga ning mitmete siit ilmast lahkunud eluandjate kalmudele olid lähedased lugupidamise ja armastuse märgiks süüdanud mälestusküünla.
Ka piiblisalmides, mis jubilate-pühapäeval pühakirjast valitud, oli nimetatud naise rolli emana. „Kui naine toob last ilmale, siis ta on murelik, sest tema tund on kätte jõudnud. Aga kui ta lapse on sünnitanud, ei tuleta ta enam oma vaeva meelde rõõmu pärast, et inimene on sündinud maailma,“ öeldakse evangeeliumis (Jh 16:21).
Pöördumises kaaskristlaste poole märgib peapiiskop Urmas Viilma murelikkusega, et emadepäevarõõmu tumestab teadmine, et Eesti ühiskonnas on aktuaalne perevägivalla teema. Viidates möödunud nädala Eesti Ekspressis ilmunud Eero Epneri sel teemal kirjutatud alarmeerivale artiklile, nendib kirikupea, et statistika andmetel on lähisuhtevägivalda kogenud peaaegu iga viies Eesti elanik. Ta nimetab, et viidatud artiklis märgitakse ka kirikus ja vaimulike peredes esinenud vägivalda. „Ei ole põhjust vaielda selle üle, kas usklik inimene võib olla oma lähedaste suhtes vägivaldne või kas seda suudab olla ka mõni pastor, preester või õpetaja,“ kirjutab peapiiskop oma pöördumises. Mingit õigustust vägivallategudele Piiblist otsida oleks tema kinnitusel küüniline. „See oleks vastupidine kuulutus sellele, mida Kristus tegi, õpetas või meil kõigil ligimesega suheldes teha käskis,“ rõhutab kirikupea, lisades, et vägivald ja armastus ei käi käsikäes.
Peapiiskop Viilma palus vaimulikel võtta möödunud pühapäeval emade, vanaemade, kasu- ja ristiemade kõrval eestpalvesse kõik pered, kus tuleb ette vägivalda.
Liina Raudvassar