Elus on enamat kui …

Suhtlusmeediat, uudisteportaale ja n-ö turgu täidab kõmu eelmise presidendi turismitalu rajamiseks antud toetusest ja laused «Minul puuduvad oskused ja kogemused turismiettevõtlusega tegelemiseks. Seda ütlesin ka EASile, mispeale esitati mulle tagasimaksenõue, mille ma tasusin», mis ei kõla targa inimese selgitusena.
Aga elu läheb edasi. Laupäeval oli rahvusvaheline valge kepi päev ja hõimupäev. Pimedate liidu toetajaliikmena püüan jälgida, mida enamasti elurõõmsate, ent pimedusse aheldatud inimeste elu kergendamiseks tehakse. Viimastel aastatel on pimedate ja vaegnägijate tarvis paigaldatud näiteks bussipeatustesse kõnelevad tablood. Aga alati on veel võimalusi ja Eesti Pimedate Liit ei unusta tänada tehtu eest. Nüüd tunnustati Ülemiste kaubanduskeskust, kuhu on renoveerimise käigus tehtud kombatavad juhtteed ning poeuste kõrvale paigaldatud punkt- ja reljeefkirjas sildid. See on tegu, mida eeskujuks võtta ja edasi arendada.
Nädala jagu kestnud hõimupäevad, mis kulmineerusid traditsiooniliselt oikumeenilise palvusega, tõid huvilisteni konverentsi, dokfilmide esitluse jpm. Vabaõhumuuseumis peeti soome-ugri päeva, Tartus, Tallinnas ja Pärnus oli eripalgelisi ettevõtmisi: muinasjutuõhtuid või kultuuritutvustusi ja muud, mis aitasid hõimurahvaste lugude taustal selgitada ka meie rahvuslikku olemust. Kes mõnele üritusele ei jõudnud, aga seda siiski teha tahaks, siis Tartus on 27. oktoobril kirjanduse majas koos soome-ugri luuleprõmmijad ja 31. oktoobril Elektriteatris dokfilm «Armastuse maa» Lääne-Siberi taigas elavast metsaneenetsi põhjapõdrakasvatajast ja luuletajast Juri Vellast.
Rita Puidet