Eestile Eestist eemal

Juba mihklipäeval vastu võetud otsuse kohaselt veetsin küünlakuise koolivaheaja perega puhkusereisil. Jah, eks see omajagu jahmatav oli ja nii mõnigi tutvusringkonnas lõi käsi kokku, et kas tõesti lähete vabariigi aastapäevaks Eestist ära. Oli endalgi imelik tunne sinimustvalgesse ehitud kodumaalt sajandi sündmuse ajaks lahkuda. Tagantjärele saab ent kinnitada, et seda tähtsat päeva on võimalik tähistada ka kodumaalt eemal. Mitte et seda kellelegi ekstra soovitaks, aga võimalusena – miks mitte. Kahtlemata on rõõm olla vabariigi aastapäeval presidendi vastuvõtul või jälgida seda telerist, aga on arvestatav võimalus loobuda ka kõigest sellest, millega viimased aastakümned 24. veebruari Eestis seostame.
Alpide suusakuurordi avalikus ruumis ei lehvinud Eesti trikoloorid, aga seda säravamad tundusid kaasavõetud laualipud. Oli aega mõelda Eestist ja eestlusest, iseolemisest ja omakultuurist. Keskendumata etiketile oli meeltel ruumi anda tähendus sellele olulisele päevale. Oma pere keskel olles tõusis esile tänu oma vanemate vastu, kes rääkisid Eesti Vabariigist ka siis, kui riik de facto vaba ei olnud. Tänu kõigi aatemeelsete vastu, kes aitasid hoida vaba riigi mõtet ja ideed. Kuniks kõik piirud lõidki lõkendama …
Liina Raudvassar