Eesti võõrustaja rollis

10.–14. veebruarini Eestis toimuv Põhjakiriku ja Balti luterlike kirikute pastoraalkolleegium keskendub teemale «Nende lauludest te tunnete neid – reformatsioon ja muusika».

Tegemist on Põhjakiriku (seni tuntud kui Põhja-Elbe kirik Saksamaal) kümnendat korda toimuva üritusega, mille eesmärgiks on tuua kokku Saksa ja Balti luterlike kirikute vaimulikud. Tavaks on saanud, et pastoraalkolleegium koguneb viieks päevaks, rotatsiooni korras avaneb erinevate maade kirikutel võimalus olla võõrustaja rollis.
Eestlased on üritust korraldanud kolmel korral. Peapiiskop Andres Põder ütles avamisel sakslaste ja baltlaste ühtsusele viidates, et eesti keeles võiks kokkusaamist nimetada karjaste kokkusaamiseks.
Neljandat korda pastoraalkolleegiumist osa võttev, sel korral korraldajana, Suure-Jaani koguduse õpetaja Kristi Sääsk vahendab Eesti Kirikule, et üritus on toimunud suuresti korrapärase rütmi alusel samu eesmärke järgides. Ta nimetab nelja eesmärki: midagi olulist õppida; saada uusi kogemusi; omavahel suhelda; meeldival kombel aega veeta.
Eesmärkide saavutamine on väljakutseks korraldajamaa esindajatele. Õpetaja Sääsk nimetab seda kahe otsaga asjaks, sest ühelt poolt annab korraldajatel muidugi palju päevade õnnestunud sujumiseks ära teha, teiselt poolt dikteerib ülesehitust sakslaste ettekirjutus, kes määravad läbiva teema, sest «kes maksab, see tellib muusika». Ometi mõjutab teema valikut korraldajamaa eripära ja kohalikus  kirikus aktuaalne teema.
«Kava koostades lähtusime küsimusest, kuidas muusika meid kõiki mõjutab,» räägib Kristi Sääsk. «Kuidas hoida seda ülevat meeleolu, mis lauldes tekib; mis tõstab ja hoiab meid ning mõjub ülesehitavalt,» nimetab Kristi Sääsk, mida korraldajad päevade kava kokku pannes püüdsid saavutada. «Et koosveedetud meeleolu jääks pastoreid saatma ka kodukogudusse naastes,» toonitas ta.
Õpetaja Matthias Burghardt näiteks juhtis ekskursiooni mööda Tallinna, peatudes reformatsiooni ja muusikaga seotud paikades. Retk päädis Pirital laulukaare all, mis on eestlastele laulupidudega pühaks lauldud. Väljasõidul Tartusse võeti programmi peale Tartu ülikooli ja Jaani kiriku ka laulupeomuuseum, kus külalised said ülevaate Eesti laulupeotraditsioonist.
Punkti all «sel korral teisiti» saab nimetada, et erinevalt varasematest koosviibimistest võeti sedapuhku ette ambitsioonikas ülesanne moodustada pastoraalkolleegiumi liikmetest oma koor. Kirikumuusik Kersti Petermann tegi koori juhina endast oleneva, et päevi lõpetaval jumalateenistusel Tallinna Püha Vaimu kirikus saaks kõlada neljahäälne koorimuusika pastorite esituses.
Liina Raudvassar