Eesti Vabariigi juubelit tähistati väärikalt

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva ettevõtmisi oli rohkesti ning need leidsid palju kaasalööjaid. Teiste seas osalesid juubelipidustustel aktiivselt usuinimesed.

Olulisel kohal oli seejuures mõistagi saja aasta vanuste sündmuste meenutamine. Lisaks Eesti Televisioonis näidatud minisarjale „Hetk ajaloos“ etendati stseene iseseisvuse väljakuulutamise päevist ka mitmetel juubeliüritustel. Eriti populaarne oli pidupäevaüritustel aga iseseisvusmanifesti ettelugemine. Muuhulgas tehti seda peapiiskop Urmas Viilma üleskutsel ka iseseisvuspäeva jumalateenistustel.
Ent näib, et ajaloo meenutamisest veel palju tähtsam oli juubelipidustustel osalejate jaoks väljendada oma armastust Eesti maa ja rahva vastu ning sõnastada seda, mida nende jaoks eestlaseks olemine tähendab. Ka peapiiskop Urmas Viilma Paides pidulikul oikumeenilisel jumalateenistusel peetud jutluse põhisisuks oli mõtisklemine Eesti identiteedi üle.

Üle kogu maa
Ametlikud iseseisvuspäeva üritused toimusid seekord terve nädala jooksul Eesti linnades. Kohalikke pidupäevaüritusi korraldati aga küllap igas Eesti vallas ja linnas. Sageli tõsteti sel puhul uhkusega esile kodukandi tähtsust Eesti minevikus ning eriti iseseisvuse sünniloos.
Näiteks Nõo luteri kirikus oli 24. veebruaril kavas oikumeeniline jumalateenistus. „1918. aastal olid Eesti Vabariigi rajajatest enamik kristlased,“ selgitas kogudus juubeliürituste kodulehel. „Eesti Vabariigi eest palvetati siis, seda tehti kogu järgneva 100 aasta jooksul ja soovitakse teha ka nüüd.“ Samas mainitakse ära, et tuntud laulu „Eesti lipp“ sõnade autor Martin Lipp oli 39 aastat Nõo koguduse õpetaja.
Juba traditsiooniliste ettevõtmiste kõrval mõeldi juubeliaastal aga välja ka uusi viise iseseisvuspäeva tähtsuse rõhutamiseks. Üheks selliseks oli üleskutse kallistada kell 20.18 läheduses olevaid inimesi. Samuti kaunistati üle Eesti sümboolse tähendusega skulptuure sinimustvalgete sallide ja mütsidega.
Õigupoolest tähistati Eesti juubelit koguni üle maailma, ehkki väljaspool eesti kogukondi pälvis see laialdast tähelepanu ainult lähiriikides Lätis, Leedus ja eriti Soomes. Kaugemates maades toimus juubelinädalal siiski ühtekokku üle poolesaja Eestit tutvustanud kultuuriürituse. Kahjuks nurjus tehnilistel põhjustel kavatsus valgustada 24. veebruaril Eesti lipuvärvidesse maailmakuulus Jeesuse kuju Rio de Janeiros.

Rahva omaalgatus
Paljud väärt ettevõtmised said alguse aga tavaliste inimeste endi initsiatiivil. Muu hulgas kujunes populaarseks Eestile juubelikingituste tegemine. Näiteks kinnitati Viljandi Jaani kiriku lae alla sada paberist tuvi, mille olid valmis voltinud piirkonna lasteaedade ja koolide lapsed. Õpetaja Marko Tiitus jutustas ajalehele Sakala, et idee sai ta paari aasta taguselt Iisraeli reisilt. Ülestõusmispühadeks on aga kavas üles riputada veelgi rohkem tuvisid, millega tähistatakse mullust kiriku rajamise 545. aastapäeva.
Paljud lasteasutused, vabaühendused ja ka üksikisikud on kasutanud võimalust registreerida oma juubelikingitus ametlikul kodulehel www.ev100.ee. Teiste hulgas paistavad silma ka mõned usuühendused. Näiteks juudi kogukonna südamlikus õnnitlusvideos edastatakse Eestile sünnipäevasoove eesti, vene, inglise, heebrea ja jidiši keeles.
Eriti suurt vastukaja leidis juubelipäeva ettevõtmistest aga Eesti pressifotograafide liidu pildistamisaktsioon „Eesti minut“. Selle tulemusel laekus Eesti Rahva Muuseumi üle 30 000 eri eluolukorda kajastava foto, mis olid tehtud täpselt kell 13.00.
Äramärkimist vääriks veel sadu teisigi huvitavaid ettevõtmisi. Kokkuvõttes jääb Eesti Vabariigi 100. aastapäev ajalukku sellega, et seda ei tähistatud mitte ainult suurejooneliselt, vaid ka üldrahvalikult. Silmatorkav oli siiski see, et venekeelse kogukonna osalemine jäi mõnevõrra tagasihoidlikumaks.
Rain Soosaar

100 aastat tagasi
19. veebruar – Maanõukogu vanematekogu nimetab ametisse Päästekomitee
21. veebruar – võetakse vastu „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele“, millega kuulutatakse Eesti iseseisvaks riigiks
23. veebruar – manifest loetakse esmakordselt avalikult ette Pärnus Endla teatri rõdult
24. veebruar – Vene vägede lahkumise järel algab Tallinnas manifesti trükkimine ja levitamine
25. veebruar – hommikul tähistatakse manifesti avaldamist Tallinnas kooliaktuste, jumalateenistuste ja sõjaväeparaadiga. Peagi saabuvad linna aga Saksa sõjaväeosad, kes võimu üle võtavad