Eesti Piibliseltsil tegevust jätkub

Möödunud nädalal tähistas Eesti Piibliselts Tallinnas Kaarli puiesteel asuva kontori avamise 15. aastapäeva.
Pidupäeva puhul tuldi kokku, peeti palvus, oldi ühises osaduses ja mõeldi tänumeeles nendele võimalustele, mis vabas riigis rõõmusõnumi kuulutamisel on. Käesoleval sügisel möödub Eesti Piibliseltsi taasasutamisest 20 aastat.
Seltsi tegevusele nii mineviku- kui tulevikuperspektiivis vaadates tõdes peasekretär Jaan Bärenson, et põhimõtteliselt ei ole seltsi tegevus muutunud ega muutugi, sest sõnum on ikka seesama. Rõõmusõnum. Et selleni jõuda, tuleb Piiblit ka lugeda. Bärenson tõdes, et kahjuks ei ole Eestis seni laiemalt juurdunud Piibli lugemise traditsioon, pühakirjast on saanud pigem ajalooline märk või muuseumieksponaat. «Eks seetõttu on ka meil oma igapäevatöös palju ära teha, et neid elavaid traditsioone hoida ja meelde tuletada ka kirikukaugele rahvale,» kõneles Bärenson.
Vanima rahvusliku organisatsioonina Eestis (asutatud 1813) ei ole piibliselts ainuüksi asutus, kes seisab hea Piibli kui raamatu leviku eest, vaid ka haridusasutus, ning oma töö kaudu populariseeritakse pühakirja eri viisidel – olgu selleks siis näitused, hõimurahvaste projekt, varasemalt ka piiblidraama jne.
«Piibli roll meie igapäevaelus on kahtlemata palju suurem, kui me seda teadvustame, emakeelsel Piiblil on meie kultuuriloos eriline koht ning läbi kiriku ajaloo on just emakeelse Piibli lugemine aidanud meil saada selleks, kes me praegu oleme,» kõneles peasekretär.
Novembrikuine piiblipäeva konverents tõotab sel aastal tulla veidi suursugusem. Kevadel kokku pandud uus rändnäitus piiblitest jõuab varsti Kullamaale ja sealt edasi Tõrvasse.
Mari Paenurm