Eesti Mooses – Villem Reiman 150

9. märtsil täitus 150 aastat eesti rahvusliku liikumise juhi, vaimuliku Villem Reimani sünnist.
Siin-seal ilmutatakse ja avaldatakse usuteaduslikes kirjutistes akadeemiliselt mõtlejate nimesid, kelle tekstide autoriteetsust suurendavad välismaine kaugus või akadeemiline kõrgus. Võõrad tunnustet geeniused olevat selgemad ja arusaadavamad kui meie enda maarahva hulgast võrsunud maavillased, karedalt otseütlevad ja koduselt omased.
Isegi meie kirikukalendri väljaandjad on unustanud 9. märtsi juurde lisada Viljandi-Kõpu kihelkonnas Karola külas 1861. a sündinud eesti rahvusliku liikumise juhi ja vaimuliku Villem Reimani (VR) nime. Ehk on põhjuseks vähene oma suurte poegade ja tütarde tundmine ja väärtustamine?
Võtkem käesoleva aasta paastuaja algust kui meie rahva suurmehe Villem Reimani juubeliaasta tähistamist – mäletamist. Oma tähenduselt võiks teda võrrelda kunagi Venemaal Gorkisse pagendatud (1980–1986) akadeemiku, vesinikupommi looja Andrei Sahharoviga, kelle teravalt ausast mõtlemisest piisas, et luua Nõukogude Liidus demokraatlik liikumine rahvaste vabanemiseks.
Peamine aade oli rahva karskus
Villem Reiman oli 1891–1893 korduvalt koduarestis seoses aktiivse tegevusega Eesti Kirjameeste Seltsi, Eesti rahvuskiriku aateliste ja rahvuslike ühistegevuste organiseerimisel ja arendamisel.
Seejuures meenub 1983. a etnoloogiakonverents Eesti Kirjandusmuuseumis Tartus, kus Jaan Kaplinski loengule lisas repliigi toonane vabamõtleja Meelis Tõns: «Moskva kremlil langeks kohe üks müüridest, kui üks tema ikestet rahvaist loobuks vägijookidest!» Ta viitas sellega Mahatma Gandhile ja Villem Reimanile.
Kuskilt oligi see lausung prohvetlik, sest mõne aasta pärast loobusid poolakad koos baltlastega hirmust ja kartusest võõra vaimu ja võimu ees. Tänaseni aga kostub see küsimus meile: kas oleme lõplikult loobunud neist orjaaja kompleksidest, nagu igal pool mujal, s.t välismaal, olevat tõeline ja elamisväärne elu! Samuti kõlavat karskuse teema praeguses ajas kui vanamoeline anakronism.
Teatud mõttes aga oligi Villem Reimani kõige kirglikum ja peamisem aade mitte Eesti rahva ja riigi iseolemisest, vaid rahva karskusest. Rahva vabadus ja kestmine algab tema enda elukvaliteedist. Venestamisaegne politsei keelas VRi avalikult sellest rääkimast (vt VR kiri Jakob Hurdale 7.01.1904; VR ja J. Hurda kirjavahetus aastatel 1884–1904, kirjastus Ilmamaa, lk 201).
August Palmi «V. Reimani» monograafias toobki autor 95. leheküljel välja selge rõhuasetuse, kus Reiman on «eriti agaralt (NB!) tegev kohalikus, Lalsi k a r s k u s s e l t s i s «Eesmärk», kus ta juba esimesel aastal (1890) valitakse auesimeheks». Mõnuainetest vabatahtliku loobumise kaudu saab rahvas alles tõeliselt vabaks, nendib autor edasi.
Näiteks kahetseb ta (VR), et «rahva perekondlikelt pidudelt vanad lõbud, nagu laulud, kaasitamised, jutud-kombed kõrvale on jäänud, aga midagi vastavat asemele pole tulnud, vaid ainult joomine» (vt veel A. Palm, lk 164). Praegu, umbes 120 aastat hiljem, on ju ka samad mõtted üsnagi aktuaalsed, kui mitte sama põletavad kui toona.
Teenäitaja tõotatud maale
Muidugi ei saa vaikselt või sujuvalt unustada VRi panust Eesti ühele esimesele rahvuslikule ajalookäsitlusele 1903. a ilmunud Lindequisti «Üleüldise ajaloo» köites («Rootsi aeg Eestis») ja tema teaduslikke uurimusi Georg Müllerist, Ignati Jaagust, Gottfried Forseliusest, Christian Kelchist, Georg Brandesest, F. R. Faehlmannist, Eduard Ahrensist, F. J. Wiedemannist jpt Eesti ajaloo ja kultuuri suurkujudest.
VR katsetab esimesena eesti rahvaluulet aja- ja kultuuriloo tõestusmaterjalina (vt A. Palm, lk 157); «vanavara on õieti meie kirjutamata ajalugu» (samas). Õigupoolest pärineb ka EELK, vaba rahvakiriku struktuuri küberneetiline skeem VRi sulest, kus Eesti kirik on sinodaal-episkopaalne rahvakirik. Samuti oli VR rahvusliku erakonna – Eduerakonna – mõtte algataja. Tegevusvaldkondi on veel lugemata kui mitte kümneid, siis teistkümneid!
Raksatagu meie uurijate pilk selle eesti rahva suurmehe tegevusele, küll siis leiame uut jõudu, tarkust ja meelekindlust jääda oma juurtele truuks, võides olla uhked oma Moosese üle, kes küll ise ei jõudnudki pärale tõotet maale – Eesti Vabariiki, kuid oli rahva juhiks ja teenäitajaks sinna.
Veel enam aitab VRi pärandi tundmine meid uute Eesti Nokiate leidmisel ja avastamisel – seda õpetab meile oma igavesti kestva, sõbraliku ja lihtsa eeskujuga tema, kelle süda tuksus kuumalt eesti inimesele ning kelle pea oli põhjamaiselt kirgas ja selge uute visioonide, radade märkamiseks.
Veebruarirevolutsioon Petrogradis jõudis Eestisse pisut enne VRi lahkumist (25.05.1917), mil ta jõudis formuleerida Eesti autonoomia idee (22.05.1916), kui Tallinna teatris Estonia tähistati Eestimaa talurahva pärisorjusest vabastamise 100. aastapäeva. Sellel pidulikul aktusel lugeski advokaat Jüri Vilms ette selle rahvusliku autonoomia nõude.
Teekond vabadusse oli alanud. Villem Reimani vaimusilme ees terendas Eesti oma riik ja õnnest tegusad rahvad selles, kes kaines ühistegevuses loovad priiust elu-Jumala kuningriigiks. Nüüdseks on see ime meile kingitud. Meie püha kohus on seda hoida ja kasvatada.
Peeter Parts,
Kolga-Jaani koguduse õpetaja

Villem Reimani 150. sünniaastapäeva üritusi
9. märtsist on ERMi näitusemajas (Tartu, J. Kuperjanovi 9) avatud raamatunäitus «Teerajaja. Villem Reiman 150»
30. märtsil avatakse Eesti Kirjandusmuuseumis (Tartu, Vanemuise 42) näitus Villem Reimani kirjutistest ja temaga seotud materjalidest. Ettekannetega esinevad Tarmo Piir, Vilve Asmer ja Ants Tooming
28. mail kell 16 toimub ITK koori ja Mare Väljataga kontsert Kolga-Jaani kirikus
29. maist 4. juunini on kuulutusnädal Kolga-Jaani kirikus
5. juunil: 
kell 11 Villem Reimani 150. sünniaastapäevale pühendatud tänujumalateenistus Kolga-Jaani kirikus
kell 12.30 konverents Kolga-Jaani Villem Reimani rahvamajas; ettekannetega esinevad Helir-Valdor Seeder, Kadri Liik, Tarmo Piir, Mart Laar, Priit Rohtmets
kell 14 lipurongkäik Villem Reimani monumendi juurest tema hauale
kell 15 jalgpallimatš Kolga-Jaani staadionil Eesti Üliõpilaste Seltsi ja korp! Fraternitas Liviensise vahel
Korraldajad: Villem Reimani kolleegium ja Eesti Rahva Muuseum