Eesti Kirikute Nõukogu jõululäkitus

Head sõbrad! Tasub endalt küsida: miks on jõulud üldinimlikud rõõmupühad? Jõule peavad ka need, kes ei kuulu ristirahva hulka. Miks?
Põhjusi on palju, ent üks on kindlasti see, et iga laps on kehastunud lootus, temal on kõik veel ees. Olgu oma või võõras – laps tekitab sooje tundeid, paneb heldima ka karmi südame.
Kes aga süveneb jõulusõnumisse, avastab veel suuremat rõõmu tekitava tõiga: kui Jumal sünnib inimlapseks, siis tõstab ta selle sündmusega inimese kui sellise ääretusse kõrgusesse.
Jah, Piiblis on öeldud, et inimene ongi loodud Jumala näo järgi. Aga on üsna raske kujutleda, mida see siis tegelikult tähendab. Pealegi on paljude inimeste teod nõnda koledad, et ei tee kuidagi inimkonnale au. Ent kui Jumal võtab inimese kuju, saades meie sarnaseks, kui ta tõepoolest laskub meie hulka, siis on see inimese uskumatu ülendamine. Inimene kõlbab Kõigekõrgemale kojaks! Isegi siis, kui me tunneme oma armetust ja poolikust, aga võib-olla just seda taibates mõistame: siin on sõnum, mis puudutab igaüht meist – inimene, selline nagu sina ja mina, võib olla Jumala eluasemeks Vaimus.
Jumal saab inimlapseks, et meie tohiksime ja julgeksime uskuda – meie võime saada Jumala lasteks. Kristus on meie vend. Jõuluöö rõõmusõnum oli teadaanne kõigile inimestele ja rahvastele, kõigile: meile on sündinud Päästja, Õnnistegija. Taevast kõlas, et Jumalal on «inimestest hea meel». Uskumatu, et tal võib meiesugustest hea meel olla, aga jõulud kuulutavad just seda.
Ja rõõm täidab selle südame, kes kogeb, et võimatu on võimalik. Nagu ütleb jõululaul: «Vaata, hing, imet, kuis Kõrgeim end alandab põrmu, vaata ning kummarda ilmunud igavest armu. Lapseks saab nüüd Jumal ja lepitab süüd – hävitab ära kõik hirmu.»
Jäädavat jõulurõõmu teie kõigi südamesse soovib
Eesti Kirikute Nõukogu