Ees on valimiste aeg

Kompassi abil või ilma, aga üsna pea on ka ristirahval ees valik, keda saata end esindama riigikokku. Eelvalimised on välismaal alanud, homsest saab ka juba Eestis e-hääletada. Valik on isiklik ja nagu kolumnist Alar Kilp eelmises Eesti Kirikus soovitab, peab ilmselt igaüks siiski oma sisemist valimiskompassi kasutama, sest otseselt ja selgelt kristlikke väärtusi ja vaateid esindavat parteid ei ole. Igal on omad head ja vead.
Mida pühakiri valimiste kohta kirjutab? Palju. Toon mõned näited. Juba alglugudest loeme, et Jumala pojad nägid, et inimeste tütred olid ilusad, ja nad võtsid enestele naisi neist, keda nad välja valisid (1Ms 6:2). Selline igapäevaelu otsus on tavaline, ent peagi valib Jumal terve rahva endale pärisosaks (5Ms 7:6) ja sellest rahvast Moosese, kes oma hõimlased Egiptuse vangipõlvest tõotatud maale juhib. Mooses omakorda valis mehi kogu Iisraelist ja pani nad juhtideks rahvale (2Ms 18:25).
Uues Testamendis ütleb Jeesus, et Jesaja kuulutatu „Vaata, see on mu sulane, kelle ma olen valinud, mu armastatu, kellest mu hingel on hea meel“ (Mt 12:18a) käib tema kohta, ja seda, et paljud on kutsutud, aga vähesed valitud (Mt 22:14). Teame ka, et Maarja valis hea osa (Lk 10:42), ja teisalt, et inimene ei vali Jumalat, vaid Jumal valib inimese, et nad läheksid ja kannaksid vilja (Jh 15:16).
Eelseisvatele valimistele mõeldes on hea meenutada, kuidas Jumal valib Taaveti kaheksa venna seast kuningaks (1Sm 16). Siit on ilmselt õppida ja ehk võib seda isegi n-ö Jumala valimiskompassiks nimetada.
Millest lähtub taevane valitseja, kui ta seab ühe inimese oma rahva üle? Jumal ütleb prohvet Saamuelile, et valiku aluseks ei ole väline ehk olulised pole välimus ja pikk kasv, vaid see, mis on südames. Keeruliseks teeb selle kompassi kasutamise muidugi see, et kes siis näeb südamesse. Ega valimisprogrammgi ole südame kõne. Ent siingi on ristirahvale vihje jäetud: „Inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames“ (1Sm 16:7b).
Kätlin Liimets