EELK võõrustas Saksa kirikujuhte

2.–7. juunini viibisid Eestis EELK kauaaegse partneri Põhja-Elbe Evangeelse Luterliku Kiriku esindajad koos Pommeri Evangeelse Kiriku ja Mecklenburgi Evangeelse Luterliku Maakiriku esindajatega.

Visiidi eesmärgiks oli kolme kiriku liitumisprotsessiga seoses tutvustada osapooltele Põhja-Elbe kiriku sõpruskirikut EELKd.
Põhja-Elbe, Pommeri ja Mecklenburgi kirik on ühinemiskõnelusi pidanud aastast 2003 ning ühise, kogu Põhja-Saksamaad hõlmava, 2,5 miljoni liikmega Evangeelse Põhjakirikuni loodetakse jõuda aastaks 2011.
Möödunud nädala Eesti-visiit andis kõigile osapooltele võimaluse arutada konkreetseid tulevikku puudutavaid küsimusi ning uute partneritega vastastikku tutvuda.
Muinsuskaitseameti peadirektori Kalev Uustalu sõnul oli Saksamaa kõrgete kirikujuhtide delegatsiooni visiit Eestisse olulise tähtsusega muinsuskaitseametile ning Eesti muinsuskaitsele tervikuna. «EELK ja Põhja-Elbe Evangeelse Luterliku Kiriku vaheline pikaajaline koostöö on toonud ja kindlasti veel toomas Eesti kultuuriväärtuslike objektide hulka mitu korrastatud kirikut. Märkimist väärib koostöö juba restaureeritud, kui välja arvata veel ennistamisel olevad terrakotad, Tartu Jaani kiriku juures.
Tööd kestavad ka restaureerimisjärgus olevas Narva Aleksandri kirikus, kus 27. juunil toimub kirikutorni pidulik avamine. Kiriku restaureerimis- ja ehitustöödega on veel pikk tee minna ning loodetavasti on meile seni kaasabi osutanud inimesed Saksamaalt jätkuvalt meie kõrval. Projekteerimisega alustatud Tartu Pauluse kiriku puhul on muinsuskaitseametil kasutada Saksamaalt saadud kogemust eespool nimetatud kirikute taastamises.»
Uustalu märkis, et Põhja Elbe kiriku rahaline tugi riikliku kaitse alla võetud kirikute restaureerimisele on olnud märkimisväärne. Lisaks rahaeraldistele on saksa asjatundjad nõustanud kirikutes tehtud ja tehtavaid põrandate, akende ja küttesüsteemide ennistamis- ning ehitustöid. Mitme kiriku kellatorni on jõudnud uued kellad tänu abile Saksamaalt.
«Visiidi ajal sakslaste poolt tehtud ettepanek 5–6-liikmelise kirikuehituse asjatundjatest eesti töörühma väljakoolitamiseks on muinsuskaitseameti seisukohalt väga tänuväärne ning vajalik. Loodame, et Põhja-Elbe kirikuga juba väljakujunenud kontaktid tugevnevad ning seoses kolme kiriku ühinemisega tekivad uued koostöövõimalused,» sõnas Uustalu.
Saksamaa kirikukoguduste panust meie kirikute taastamisel ja tugevdamisel tunnustas ka riigikogu aseesimees Jüri Ratas. «Kuigi vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 40 on kuulumine kirikutesse ja usuühingutesse vaba ning riigikirikut ei ole, on riigi ja kirikukoguduste vaheline koostöö igati tervitatav ja kasulik mõlemale poolele. Nii aitavad kohalikud omavalitsused ja ka riik rahaliselt kaasa kirikute renoveerimisel, samuti nende omandiõiguste taastamisel ja neile kuulunud varade tagastamisel.
Kohtumist Põhja-Elbe kiriku esindajatega hindan ma väga kõrgelt, rõhutades eelkõige ajaloolist järjepidevust kristliku kultuuri kontaktide kestvuses Eesti ja Saksa alade vahel meie ühiste kristlike aluste ja nüüdisarengute kontekstis ning tõdemust, et kristlike põhimõtetega riigis on kirikul täita väga suur ja vastutusrikas roll ühiskonna elus, inimeste ja nende elu parendamisel.»

Merje Mänd

KOMMENTAAR

Tiit Salumäe, EELK assessor:
Delegatsiooni vastuvõtt läks minu hinnangul väga hästi. Külaliste sooviks oli nädala jooksul saada Eesti olukorrast kaunis põhjalik pilt. Sellest lähtuvalt oli ka kava üles ehitatud.
Nädalat alustasime Tallinnas. Seejärel sõitsime Narva. Põhjus, miks külalisi huvitas sõit Ida-Virumaale ja Narva, on see, et Narva Aleksandri suurkiriku ehitamine on Põhja-Elbe kirikule päris oluline objekt. Samuti sooviti teada sealset üldist huvi kiriku vastu ja ka kiriku sotsiaalset sõnumit piirkonnas, kus on sotsiaalsed ja rahvuste probleemid. Nägime, kui suur on erinevus Ida-Virumaa ja muu Eestimaa vahel, kas või teede olukorras või üldises heakorras.
Tartu päev oli seevastu hoopis teise iseloomuga, päeva alustasime linnapea juures. Kui näiteks Narvas ei olnud plaanis kohtumist linnavalitsusega, siis võib-olla oli selles ka midagi sümboolset, aga Tartus me oma ringkäiku just linnavalitsuse külastusega alustasimegi, kust ilmnes linna selge ettekujutus sellest, mida kirikult oodatakse. Nii kultuurilisel teenindamisel kui ka sisulise poole pealt.
Põhja-Elbe kirikul on olnud tihe koostöö Tartu ülikooliga, seepärast kuulus programmi ka ülikooli külastamine, mis oli jällegi väga positiivne, kuna mõlemad pooled on aktiivselt suhelnud. Arutluse all olid näiteks ühised doktorantuuriplaanid ja toetus, mida Põhja-Elbe kirik usuteaduskonnale on osutanud.
Riigikohtu külastamine oli samuti väga huvitav kogemus, sest meil pole ju riigikohtuga palju tegemist olnud. Et üks delegatsiooni liikmetest on ise kohtunik ning tunneb paljusid isiklikult, sai see külaskäik tema initsiatiivil teoks. Sakslased tunnustasid meie õigussüsteemi tohutut arengut.
Viimane külaskäigu päev möödus Palamusel, millega ühe delegatsiooniliikme kodukogudust sidusid partnersuhted.
Kokkuvõtvalt võib öelda, et nende päevade jooksul nägime Tallinna olukorda, kus püütakse asja juhtida, Ida-Virumaad, kus ikkagi päris rohkelt probleeme lahendada, Tartut, kus on palju edasi mindud, ja ühte kena maakogudust.
Külalised jäid rahule. Meie jaoks oli tunnustav, et kolme kiriku sinodi presidendid, kelle teadmised Eestist olid üsna pealiskaudsed, võtsid nii pika aja kõrge delegatsiooniga siin viibida. See näitab nende valmisolekut, et Põhjakiriku sündides võiks EELK selle üheks partneriks olla.