Diktaatori kiusatus 

Et meil nüüd on suur ülempreester Jeesus, Jumala Poeg, kes on läbinud taevad, siis hoidkem kinni usust, mida me tunnistame! Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!                                                  Hb 4:14–16

Poole valimine on muutunud justkui kohustuseks kõiges tänapäeva maailmas. Kohustuseks, mille kaudu siis kleebitakse üksteisele otsaette silte, millele kirjutatut sildi kandjad peavad ära arvama ümbritsejate näoilmest. Kõik see aga on kiusatustega mängimine. Mängimine, millel on kurvad ja lammutavad tagajärjed, sest sellega lõhub kuri inimeste hingesid, murendades nende ühtsust ja usku.

Mingil ajahetkel on kindlasti kõik, keda maailm diktaatoriks nimetab, seisnud silmitsi valikuvõimalusega, kas kurja tee või rahu tee. Egoistlikel kaalutlustel enamasti need inimesed valivad selle ahvatlevama ehk kurja tee, ahnitsedes kokku võimu. See ongi diktaatori kiusatus, milles arvab ta siis, et teab tõde ja vormib seda just selliseks, nagu soovib. Aga sõltumata sellest on kõikide diktaatorite saatuseks ringmängud ajaloo prügikastis. Ja küllap seal tulevad neil ka jutuks need hetked, kus oleks olnud võimalik teha õigemat valikut, kuid kes juba kord selles prügikastis on, sinna ka jääb. Tõsi, sellest kastist aga immitseb roiskunud kiusatuste voolust, nakatades, rüvetades ja ahvatledes uusi ullikesi valima kurja teed.

Aga kiusatused ongi igal inimesel omad, nende äratundmine ja nendele vastu seismine on võimalik üksnes siis, kui inimene lubab armastuse Jumalal oma südame avada ja selle uueks luua. Sest just südamete uuendamise läbi muudab Jumal inimesi ja muudab maailma. Inimene aga kahjuks teeb selle töö Jumalale väga raskeks iseenese tarkuses targutades ja ka neidsamu silte kleepides ligimeste laupadele. Päästmise töö aga ei ole lõpule jõudnud, sest veel on armuaeg, kuna päästmist vajavad kõik hinged, kes siin ilmas elavad, enne kui jõuab kätte taevase kuningriigi aeg.

Jeesus on meie ülempreester, tema on meie päästja ja meie ettevalmistaja taevaseks kuningriigiks. Temagi oli kiusata, mis kinnitab meile ka Jeesuse inimlikku olemust, ja kiusata mitte üksnes nende 40 päeva jooksul, mil ta pärast ristimist kõrbes viibis, vaid kuri kiusas teda hiljemgi. Pidi ta ju oma lähimatelegi jüngritele ütlema: „Saatan, tagane minust!“ Kuid Jeesus Jumala Pojana oli kõigist maisuse ja inimlikkuse kurjadest ahvatlustest üle.

Ja on seda endiselt kõikide nende inimeste kaudu, kelle südamed on ta usule äratanud, kelle usu toel elavas ja rõõmusõnumit jätkuvalt maailmas laiali kandvas kristlikus kirikus on Jumal ise oma Püha Vaimu väes jätkuvalt kohal. See on ime, mis on kestnud Jeesuse taevaminemisest alates ja kestab kuni taevase rahu riigi saabumiseni.

Kiusaja loomulikult teeb aga kõik endast oleneva, et südamed ei avaneks, sest vastasel juhul pääsekski võidule Jumala rahu ja armastus. Nii on kiusatuste pärast Jumala armastuse vägi vangistatud paljudesse südametesse, sest inimestel lihtsalt ongi hirm, kuna kiusaja oma valskuste ja valedega sosistab, et armastus on nõrkadele.

Meid aga toetabki Paulus täna julgustusega: Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal! Sest üksnes Jumala armu halastuse toel suudab inimene, kelle südame Jumal on avanud, vastu seista ka kurja kiusamisele. Ehk neile kõikidele maistele ahvatlustele, millega kiusaja meelitab hingesid ja aheldab maisuse ainelisuse külge jääma.

Kus aga on see armu aujärg? See on täpselt seal sellel ajahetkel, kui meie alandlikkuses pöördume Jumala poole Sõna lugedes või palveid üteldes ja kuulatades, mida temal meile ütelda on. Sest kõige armu ja halastuse läbi ju, mida Jumal oma Sõnas kogu inimkonnale ilmutanud on, ongi vägi, tõeline armastuse vägi, mis võidab ära kõik kiusatused.

Kui Jeesus oleks andnud kiusatustele järele, nagu inimestel kombeks, oleks ta ehk tõesti ka ajaloos olemas, aga siis ka tõenäoliselt sellessamas prügikastis, kus on kõik need valitsejad, kes kurjusega on püüdnud valitseda. Tänu taevale see aga nõnda ei läinud, sest kõiksuse Looja oli Jeesuse seadnud ellu viima päästeplaani kogu inimkonna lunastamiseks ning oli kõiges temas kohal, teda hoidmas ja kinnitamas.

Nõndamoodi on Jumal kohal igas armastavas südames, on kohal igas inimeses, kes usub ja tunnistab Jeesusest, meie lunastajast, ning toetab selle läbi meid igaüht ka meie võitlustes kiusajaga, selle kurjusega, mis nii kangesti tahab inimesi enesele allutada.

Jumala armu halastus on üle kõikide, kes vaid usuvad ja tunnistavad Jeesust Kristust.

Aamen.

 

 

 

 

Mikk Leedjärv, 

Viimsi koguduse õpetaja