Balti piiskopid kohtusid Riias

Baltimaade luterlike kirikute piiskopid kohtusid 26.–27. aprillini Riias, kus kõneldi oma maa kiriku arengutendentsidest, ühisest koostööst ja suhetest Luterliku Maailmaliiduga.

EELKd esindasid peapiiskop Andres Põder, assessor Tiit Salumäe ning kantsler Urmas Viilma. Läti kirikust osalesid kohtumisel peapiiskop Jānis Vanags ja piiskopid Pāvils Brūvers ja Einārs Alpe ning Leedu luterlikust kirikust piiskop Mindaugas Sabutis.

Kirikutes tehtu ja prioriteedid lähiaastateks
EELK poolt kõneles peapiiskop Andres Põder muudatustest, mis on seotud usuteaduse instituudi töö ümberkorraldamisega, Tartu teoloogia akadeemia ja UI ühinemisega, samuti EELK strateegilise dokumendi, arengukava muudatustega ning luterlike koolide asutamisega Tallinna ja Tartusse.
Läti kirikupea Jānis Vanags kõneles suundumustest sealses kirikus ning tõi kiriku arengus välja kolm prioriteeti, millega tahetakse senisest enam tegelda, need on spiritualiteet, diakoonia ning ühine teenimine. Ka tõi Läti kirikupea välja probleemid, mis seotud sealsete kiriklike õppeasutuste tööga.
Piiskop Sabutis Leedust nimetas olulise sündmusena ülekirikulise lastepäeva korraldamist. Sellest võttis osa enam kui 400 noort.

Suhted ja koostöö partnerkirikutega
Peale kolme maa piiskoppide osalesid Riia kohtumisel ka Ingeri Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Aarre Kuukauppi, Venemaa Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Dietrich Brauer ning Luterliku Maailmaliidu peasekretär Martin Junge, Euroopa osakonna referent Eva-Sibylle Vogel-Mfato ja Ungari Luterliku Kiriku piiskop Tamás Fabiny.
Kantsler Urmas Viilma sõnul arutati hulgaliselt küsimusi, mis puudutavad eri kirikute koostööd ja ühiste seisukohtade kujundamist.
Peapiiskop Andres Põder rääkis protsessidest seoses EELK ja E.E.L.K. ühinemisega, Läti esindajad teemadest, mis seotud sellega, et kodumaal naisi vaimulikuks ei ordineerita, kuid väliskirikus küll. Leedu kiriku esindajad kõnelesid oma tööst, mis on katoliiklikul maal suhteliselt autonoomne.
Ungari kiriku esindaja käsitles veidi protsesse, mis on seotud mineviku pärandi uurimisega kirikus, s.t kiriku koostööst repressiivorganitega. 

Kirikute koostöö Luterlikus Maailmaliidus
LMLi peasekretär Martin Junge tõi välja ka liidu kolm prioriteetset valdkonda lähiajaks, need on üldine teenimine ja oikumeenia, luterlike kirikute omavaheline koostöö ning diakoonia. Nagu paljudel teistel on ka maailmaliidul töötatud välja oma strateegiline dokument aastani 2017.
Kokkusaamise läbivaks teemaks olid kantsleri sõnul ka läheneva reformatsiooni 500. aastapäeva pidustused 2017. aastal. Oikumeenilisest vaatenurgast tekib küsimus, kuidas seda aastapäeva tähistada, kuidas käsitlevad juubeliaastat katoliiklased.
10.–15. maini kohtuvad Ostravas Tšehhis LMLi Euroopa regioonide kirikute esindajad. Sel korral arutati läbi ühisel konsultatsioonil kõne alla tulevad teemad ning kirikute seisukohad neis küsimustes.
Maikuisel kokkusaamisel esindavad EELKd kantsler Urmas Viilma, diakooniatalituse juhataja Avo Üprus ning laste- ja noorsootöö ühenduse juhatuse liige Helen Kuldkepp.  
Mari Paenurm