Avameelselt kirikumuusikast

Usuteaduse instituudi toimetiste sarjas ilmunud kogumikus „Eesti Evangeelne Luterlik Kirik 100“ sõnastab muusikateadlane ja värske lauluraamatukomisjoni sekretär Eerik Jõks oma kujutluse kirikumuusika terviklikust arendamisest EELKs ja visandab selleks järgmised eesmärgid: 1) Eesti kirikumuusika ajaloo kirjapanemine ja publitseerimine; 2) tasakaal loomingulise ja teadusliku tegevuse vahel kirikumuusikas, sh uute muusikaliste võimaluste otsimine jumalateenistuste sisustamiseks ja muuks vagaduseluks; 3) uue lauluraamatu koostamine ja kasutusele võtmine; 4) tegelemine kirikumuusikaalase hariduse problemaatikaga.
Siinkirjutaja on lähemalt kokku puutunud kahe viimasega Jõksi poolt nimetatud tegevusvaldkondadest. On hea meel tõdeda, et ettevalmistused uue lauluraamatu koostamiseks on käivitunud täie hooga. Lauluraamatukomisjon on korraldanud kaheksa fookusgrupiintervjuud vaimulike, organistide, kirikumuusikute ja koguduseliikmetega, et selgitada välja nende ootusi ja ettepanekuid uue lauluraamatu suhtes ning saada selle koostamiseks võimalikult laiapõhjaline alusteave – on ju lauluraamat kogu kiriku ühine raamat!
26.–27. oktoobril toimub Tartu Pauluse kirikus lauluraamatukonverents, kuhu ootame nii vaimulikke, organiste, kirikumuusikuid kui kõiki uue lauluraamatu sündimisse panustada soovivaid kaasamõtlejaid-kaasteelisi. Pooleteise päeva jooksul leiavad käsitlemist lauluraamatuga seonduvad teoloogilised, muusikateaduslikud, lingvistilised ja folkloristika valdkonda kuuluvad küsimused, lisaks on esimese päeva õhtul kavas omaloomingutoad, kus tutvustatakse erinevaid laulustiile ja lauldakse läbi repertuaari, mis võiks leida oma koha uues lauluraamatus.
Hoogsalt on käivitunud ettevalmistused järgmiseks kirikupäevaks ja vaimulikuks laulupeoks, mis toimub 3.–4. juulil 2020 Viljandis, kus on sobiva suurusega laululava, kaunis loodus ja vanalinn, mitu kirikut ja kontserdisaali, samuti arvestatav kogemus muusikafestivalide korraldamisel. 2020. aasta laulupeo ja kirikupäeva moto on inspireeriv: „Rõõm üle maa“. Läbi sajandite ja inimpõlvede on laul, eriti vaimulik laul kolmainu Jumala kiituseks täitnud inimsüdameid rõõmuga ja pannud neid lootusega homsesse vaatama ning raskusi ületama.
Kirikumuusikaalase hariduse olukord on üksjagu keerulisem. Olen Eerik Jõksiga nõus, kui ta ülalmainitud artiklis tõdeb: „Eesmärgiks tuleks seada, et vähemalt ühes Eesti õppeasutuses oleks võimalik õppida kirikumuusikat eraldi erialana bakalaureuse tasemel.“ Olen elanud kaasa kirikumuusiku-muusikaõpetaja õppekava sulgemisele Viljandi kultuuriakadeemias, mis tähendas mitte ainult mitme inimese elutöö (Ene Salumäe, Taimi Välba) soikumist, vaid ka seda, et ohtu on sattunud pikaajaliste kiriku- ja kultuurilooliste traditsioonidega kirikumuusiku-organisti-köstri institutsiooni elujõud ja jätkusuutlikkus.
Oleme jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjonis analüüsinud kirikumuusikute tööhõivega seotud probleeme ja toonud välja, et võrreldes vaimulikega on kirikumuusikute tegevus üsna nõrgalt koordineeritud ja toetatud konsistooriumi ja praostkondade poolt, töökoormus ja tasustamise põhimõtted on ebaühtlased, väikesed kogudused ei suuda pakkuda erialase haridusega kirikumuusikule vajalikku koormust ja väärilist tasu. See omakorda on tinginud ka vastava ala õppurite vähesuse.
Kindlasti ei ole olemas kiireid lahendusi selle olukorra muutmiseks, kuid eri tasandite (konsistoorium, praostkonnad, kogudused, kõrgkoolid) koostöö võimalike mudelite analüüsimiseks ja väljatöötamiseks on hädavajalik, et meie kirik võiks olla ka tulevikus laulev ja musitseeriv, kaunis emakeeles Jumalat ülistav ja inimesi rõõmustav kirik, et ka uuel lauluraamatul jätkuks kasutajaid ning vaimulikud laulupeod tooksid inimesi kokku veel kümnete ja sadade aastate pärast. Selleks aidaku meid Jumal.

 

 

 

 
Marko Tiitus,
assessor