Asunud nõukogude ajal riigivastasele tööle

Homme, 7. aprillil saab Lääne-Nigula koguduse õpetaja Leevi Reinaru (fotol), kes teenib hooldajaõpetajana ka Noarootsi kogudust ning on misjonikeskuse juhataja, 65aastaseks.

„Kui kirjutad, siis tee seda võimalikult lühidalt,“ toonitab õp Reinaru telefonivestluses ajakirjanikuga, kes püüab ümaramasse ikka jõudvast vaimulikust persoonilugu saada. Tagasihoidlikkus on Leevi Reinarule iseloomulik – suurtele sõnadele eelistab ta tulemuslikkust tegudes. Väidab, et on selle hoiaku kaasa saanud lapsepõlvekodust ja oma vaimulikelt mentoritelt. 

Leevi Reinaru teeneid kiriku ees ligimese heaks on aga märgatud – talle on antud EELK aukiri (2003), EELK III järgu (2007) ja II järgu (2014) Teeneterist ning kuldristi kandmise õigus (2017).

Küsimusele, kuivõrd mõjutasid tulevase elukutse valikut vaimulikust isa Karl Reinaru (1915–2003) ja vaimulikust lell Rudolf Reinaru (1911–1993), vastab ta: „Kindlasti oli mõju olemas. On oluline, et olen sisulise kirikutöö sees üles kasvanud. See oli loomulik osa elust.“ Kitsamalt ameti valiku puhul ta siiski isa mõjutajana esile ei tõsta: „See tuli ühel hetkel. Lihtsalt ja loomulikult. Tekkis seesmine selgus. Ühtäkki teadsin ja väga kindlalt, et vajalik on anda paberid usuteaduse instituuti. Selleks, et kirikuõpetajaks saada. Küllap oli see kutsumus.“

Vaimulikust isa kaasas teoloogiaüliõpilasest poja praktilisse kogudusetöösse. „Pani ristima, matuseid pidama ja kaasa teenima. Kuna olin UI üliõpilane, siis oli õigus ka ametiriietust, albat või talaari kanda.“ 

Ametlikuks mentoriks oli Tallinna Jaani õp Albert Soosaar, kellelt saadut peab Reinaru oluliseks: „Mõned mõisted ja tegevused, mida ta ütles lihtsalt ja selgelt, et nii need asjad käivad, see õpetus on saatnud mind tänini.“

„Sain tudeng olla poolteist aastat. Siis ordineeriti aseõpetajaks ja saadeti tööle,“ meenutab Reinaru vaimulikutööle asumist 1978. aastal. „Ega see miski hea meetod olnud. Parem oleks olnud, kui oleks kooli enne läbinud. Aga ajad olid sellised ja kirikul oli töötegijaid vähe,“ räägib ta. Ajad olid toona kõike muud kui vaimulikku tegevust soosivad. „Oli ju nõukogude aeg. Ma ikkagi asusin riigivastasele tööle, sisuliselt nii see oli.“

Aastaid misjonikeskuse juhatajaks olnud Leevi lubab seda ametit jätkata ka 65aastaseks saades. Töökoormust plaanib ta aga vähendada koguduse teenimises: „Saan tõenäoliselt jätkata abiõpetajana Lääne-Nigulas. 8. aprillist vakantseks kuulutatavale kohale lubab kandideerida õp Kristo Hüdsi ja kui ta valitakse, siis oleksin valmis tema kõrval abiõpetaja olema.“

Liina Raudvassar