Argielulised eesti asjad riigi ja rahva loos

Täna avatakse Eesti Rahva Muuseumi näitusemajas näitus «Eesti uhkus. Tehtud Eestis», mis on pühendatud vabariigi 90. aastapäevale.

Näitus keskendub kodumaistele tööstusettevõtetele ja nende toodangule, meenutades eri aegu eesti rahva elus.
Aastail 1918–2007 tegutsenud 13 tööstusettevõtte toodangut tutvustava väljapaneku on koostanud Riina Reinvelt, Eevi Astel ja Maris Rosenthal. Ettevõtted on töötanud vaatamata Eesti riigi keerulisele ajaloole kogu mainitud perioodi ja nende toodang on olnud oluline eestlastele argi- ja pidupäevadel.
Näituse kuraator Riina Reinvelt ütles Eesti Kirikule, et «näitust kui tervikut vaadates on püütud edasi anda mõtet, et täna meid ümbritsevad asjad on olemas olnud pikka aega, mõni juba sada aastat, ja et need on Eestis toodetud». «Eesti tööstus on viimasel ajal vähem, kuid varasemal ajal andnud kõik igapäevaeluks vajaliku,» ütleb Reinvelt.
Leiuks nimetab Riina Reinvelt ettevõtet Metallmärk, mis tootis nuge-kahvleid ja näiteks tõmblukke ning tegutses väärtmetallasjade ja märkide tehase Roman Tavast järel ja Tallinna Juveelivabriku eel. Selle ettevõtte toodangust ei olnud ERMi kogus ühtki eset. Suurem osa näitusel väljapandust pärineb muuseumi enda kogust, osa näidiseid on spetsiaalselt näituse tarbeks otsitud või laenatud Tartu ja Tallinna linnamuuseumist, ka Tartu mänguasjamuuseumist.
«Möödunud kümme aastat on näidanud, et põllumajanduse kõrval ka tööstusel on suur tähtsus meie rahvamajanduses. Meie tööstus on selle aja kestel suurte raskustega võitlema pidanud, kuid ta on võitjaks tulnud. Eriti on sel alal edu saavutanud tekstiil-, paberi- ja nahatööstuse suurettevõtted,» kirjutas kaubandus- ja tööstusminister J. Holberg raamatukeses «Kümme aastat Eesti riiklikku iseseisvust», mis on välja antud Tallinnas 1928.
Näitusel võib tunnistada, et eelnimetatud kiitus ei olnud mitte asjatu: näiteks Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuur ja nahatööstuse aktsiaselts Union (Kommunaar, täna AS Polaria) kindlustasid edaspidisekski oma koha Eesti tööstuspildil. Ja nende toodang on olnud siinsele rahvale hädavajalik: kes meist poleks uinunud pärast päevatööd Narvas kootud voodipesul või kandnud nõukogude võimu perioodil Kommunaari jalatseid.
Haruldaseks leiuks peab Riina Reinvelt 1941. aastal valmistatud Marati pesu, mis on tänasesse päeva jõudnud kasutamata, silt küljes. Haruldane on ka sokipaar, mis on valmistatud aktsiaseltsis Rauaniit (Punane Koit, AS Suva). Üldiselt on omaaegsest tööstustoodangust vähe säilinud, need on ära kasutatud, ka pole igapäevast tarbetoodangut kogutud. Eesti tööstustoodang vajaks tõsisemat uurimist, ütleb Riina Reinvelt.
Huvitav on näitusel jälgida, kuidas aja jooksul on muutunud ettevõtete toodang. Kas või kommipaberid, mis on katnud Kalevi kommivabriku magusat. Mäletan õnnetunnet, mis valdas lapsepõlves, kui kellegi käest õnnestus saada Kawe-aegne kommipaber. Või kuidas kord kola seest tuli päevavalgele kadunud vanaema ammune kingapaar.
Riigivanem Jaan Tõnisson kirjutas sellessamas 1928. a väljaandes: «Ajutistest raskustest uues lootuses ja usus üle tõustes tahame meie nüüd rahvusliku iseseisvusevõitluse üleva meeleolu ja kõrgete tõotuste kandel tuliselt loovale tööle asuda, oma ülesannetesse süvenedes ja kogu oma tahet ning võimist tõsiselt pingutades.» Olgem meiegi esivanemate väärilised, kes me taas oma lastele kindlat kodu rajame.

Rita Puidet