Anust sai rõõmus jumalalaps

Vaimulik ja vanavanaema Anu Väliaho sai üleeile, 18. aprillil 70.

Anu on pärit viielapselisest perest, käinud karjas, teinud heina, jooksnud koos teiste lastega paljajalu porilompides ja püüdnud tiigist konni. Ta meenutab, et kodus oli alati palju külalisi, ema ja vanaema olid head perenaised ning isa auväärse kolhoosiesimehe ja kooliõpetajana juhtis hästi ka kodust majapidamist. 

Salaja õpitud

Nii kui lapsed kaela kandma hakkasid, sai iga laps jõukohase majapidamistöö. Sageli istuti pika laua taha pidu pidama, isa mängis akordioni ja laulis ning lapsed koos temaga. Anu arvab, et sealt ongi pärit kokkuhoidva pere tunne ja tema rõõmus meel.

Vanaema Lilli võttis lapsi vahel kaasa Simuna ja Rakke kirikusse, laulis kodus kirikulaule, aga lapsele oli see kui muuseumiskäik. Siiski, läinud 16aastaselt õppima Tallinna meditsiinikooli, tungles ta koos teiste tüdrukutega Kaarli kiriku juures rahvamassis ja luges kaasa meieisapalvet, mille oli vanaema vanast raamatust salaja pähe õppinud.

Aktiivne jumalalaps

Teadlikult läks Anu kirikusse juba kolme lapse emana. Toona elas ta lahutatud üksikemana Tabasalus ja töötas Ranna sovhoosi lasteaias kasvatajana. 1989. aasta jõuludel laulis Anu Tabasalu kammerkooriga Rannamõisa kirikus ja sai õpetaja Karl Reinarult piltidega lastepiibli, oma esimese Piibli. 

Veebruaris 1990 sai ta soome sõpradelt kingiks päris Piibli, mais ristiti ja leeritati ning Anust sai rõõmus jumalalaps, mis siis, et juba vanaemana. Sügisest sai temast juba neljale rühmale pühapäevakooli õpetaja ja ta jagas lastele lastepiibli tarkusi ja koolitustel õpitut.

Kuna Anu oskas soome keelt, siis aitas ta korraldada koolitusi, tõlkis, majutas, toitis ja transportis soome külalisi. Nii kohtus ta oma tulevase abikaasa Juha Väliahoga, kes juhendas Tabasalus piibliõppe koolitust ja jutlustas koguduses. 30 aastat tagasi, 1992. aasta augustis nad laulatati Soomes Hyvinkää kirikus.

Pikk pulmareis 

Pulmaerisile sõideti hõimurahvaste juurde Volga-äärsesse Mari Vabariigi pealinna Joškar-Olasse, aga kokku kestis see reis 20 aastat. „Elu Soome misjonäriga on olnud suur seiklus jumalariigi tööpõldudel,“ meenutab Anu. 

Ateismi vaimus kasvatatud rahvas vajas jumalasõna seletajaid ja õpetajaid. Anu ja Juha said kutse Soome Piibliseltsilt ja Piiblitõlkimise Instituudilt aidata tõlkida pühakirja Kesk-Venemaal elavatele hõimurahvastele.

Juha pühitseti Ingeri kiriku vaimulikuks ja Anu, kes oli õppinud usuteaduse instituudis, EELK diakoniks ning nad kolisid Marimaale, Peterburis asuvast Ingeri kiriku keskusest 1500 kilomeetri kaugusele. Peagi registreeritigi Ingeri kiriku Joškar-Ola kogudus, mis vajas ka oma hoonet.

Anu aitas kõiges – ka ehitajana, tõlgina või ehitusmaterjalide hankijana. Midagi polnud saada ja Anu suur elukogemus nõukogude aja naisena ja isetegijana oli suureks abiks.

Misjonäri ülesanne

Kolm-neli korda aastas käisid nad Eestis, külastasid lapsi ja lapselapsi ning tugikogudusi. Kümme aastat tagasi jätsid nad hüvasti Volga jõe ja Uurali mägede ümbruses olevate kogudustega ja tulid misjonikeskuse kutsel teenima Keila Miikaeli kogudust, aga ka elavdama kristlikku maailmavaadet Saue linnas. 

2012. a 1. aprillil oli esimene luterlik jumalateenistus Saue vabakiriku saalis. Märkimisväärne on, et nüüd on aidanud ja aitavad Väliahosid teenimistöös nende kasvandikud: mari muusik Vasilei Mihailov, Anna Makeev (end Mišina) ja Inga Pogonina. Alustatud on luteri kiriku ehitust Sauele. 

Kaks kuud aastas teenivad nad Hispaanias Andaluusias Fuengirolas Soome luterliku kiriku Päikeseranniku koguduses. Anu Väliaho ütleb, et misjonitöö ei ole töö, vaid eluhoiak. Rõõmus meel ja rahu Jumalaga aitab igal elupäeval ja kutsub kõiki heitma oma mure Issanda peale, sest tema hoolitseb meie eest. 

Anul ja Juhal on kokku 6 last, 14 lapselast ja kohe on sündimas lisa. Anu on kahe toreda poisi vanavanaema ja see on suur Jumala arm, ütleb ta ja tänab koos Juhaga kõiki kaasteelisi, kes on neid palvekätel kandnud.

Eesti Kirik

Anu Väliaho

Sündinud 18. aprillil 1952

Ordineeritud diakoniks 1. juunil 1995

Töötanud 20 aastat misjonärina Marimaal ja Baškortostanis

2008 antud EELK aukiri viljaka töö eest hõimurahvaste seas 

Emerituuris alates 1. oktoobrist 2018