Ants Anijago jaoks on Piibel avanema hakanud

Kolmandat talve Tartumaal elava Ants Anijago südames oli ammu soov minna piiblikursusele.

Kuigi ta käib Tartu Pauluse koguduse piibliringis ja koguduse meeste katekismuse ja palve ringis, jäi sellest Piibli mõistmiseks väheks. Kui ta aasta lõpus luges Eesti Kirikust, et misjonikeskus lähetab Soome SLEY Karkku evangeelsesse kooli kaks inimest kolmeks kuuks Piiblit õppima, oli ta otsus kohe kindel.
Eelneva elu Peipsi ääres elanud ja töötanud mees ei olnud varem iseseisvalt Soome sõitnud, soome keelgi polnud suurem asi. Ja kui teine end kursusele kirja pannud kristlane Saaremaalt tervise tõttu pidi loobuma, tuli Antsul üksinda minna.
Julgustuseks kaasas kaaslaste õnnistus ja Eestis töötava SLEY misjonäri Sakari Seppälä õpetussõnad, jõudis ta kohale.
27. jaanuaril alanud piiblikursus, kus õpib 11 soomlast ja üks eestlane, lõpeb pärast ülestõusmispühi. Esimesel kuul hakkas Antsu sõnul kurivaim teda kiusama ja pani pähe mõtte, et võiks Soomes olla ainult kolm nädalat ja siis koju sõita. «Õppimine oli parasjagu koormav, Piibel kahes keeles kõrvuti laua peal lahti, keelt hästi ei oska.»
Nõrkusehetkest sai ta üle, kui sõbrad Eestist teda kinnitasid ja ütlesid, et alustatu tuleb lõpule viia.
Kui paastumaarjapäeval Antsuga Soomes kohtusime, ütles ta, et on väga rahul. «Ilus loodus, sõbralikud inimesed, head õpetajad. Jumala vaim on siin kohal,» ütleb ta ja lisab: «Paljud asjad Piiblis on hakanud avanema. On eriline õnnistatud tunne, oled vaikuses ja rahus. Ei mingit pinget, mis muret tekitaks. Näo jumegi on muutunud paremaks,» ütleb ta naerdes. Ka soome keel on omasemaks saanud.
Õppetööst vabal ajal käib Ants jalutamas, kord nädalas palli mängimas. Jutleb jumalasõnast kursusekaaslase Ilkka Sorriga, kes on olnud Iisraelis misjonitööl ja teab palju Piiblist.
Päevale annavad kindla rütmi isiklikud palved Eestimaa ja misjonitöö pärast. «Et Jumal puudutaks inimesi ja tooks nad pühakotta,» ütleb Ants ja usub, et «palvel on vägi; kui südames usud, siis võtab Jumal ka palvesõnumit kuulda». Ühel nädalavahetusel jõudis ta ka külla Auli Keltolale Hämeenkyrösse, seal asub Mustvee sõpruskogudus.
Eestisse tagasi tulles mõtleb Kambja kirikuvanem Ants Anijago jutlustaja kursustele minekust, sest «kui usk on südames, tahaks endast rohkem anda». Ja ta teab, et Kambja koguduse õpetajale Andrus Mõttusele oleks temast tuge ja abi.
Sirje Semm