Anton Thor Helle mälestuseks

Esimene põhjaeestikeelne Piibel nägi ilmavalgust Tallinnas aastal 1739, pärast selle tõlkijate aastakümnetepikkust tööd.

Juhtiv roll Piibli tõlkimisel oli Harjumaa pastoril Anton Thor Hellel, kes keele- ja kirikuõpetajana korraldas selle toimetamist ja väljaandmist.
Keeleteadlase Kristiina Rossi sõnul jäi Thor Helle piiblitõlge redigeerituna kasutusele 20. sajandi keskpaigani ning täiesti uus täispiibli tõlge ilmus alles 1968. aastal. Kristiina Ross on kirjutanud: «Thor Helle on esimese eestikeelse täispiibli initsiaator ja toimetaja ning selle lõpliku keelelise kuju määraja, ehkki tõlge iseenesest on kollektiivne töö ning koosneb kahest erineva tõlkelooga osast.
Uue Testamendi aluseks on 1715. aastal ilmunud põhjaeestikeelne tõlge. 1720-ndate aastate teisel poolel redigeeriti seda tõlget Thor Helle juhtimisel, lähendades seni suhteliselt palju Martin Lutheri saksakeelsele versioonile toetuvat teksti kreekakeelsele originaalile ning parandades selle eesti keelt. Vana Testamendi kanoonilised raamatud tõlgiti tõenäoselt uue algatusena otse heebrea originaalist.»
Kaupmehe poeg Anton Thor Helle ristiti 1683. aasta 28. oktoobril Tallinna Niguliste kirikus. Noor Helle õppis Tallinna gümnaasiumis, hiljem õppis Saksamaal Kieli ülikoolis usuteadust. 1713. a asus ta Jürisse pastori kohale. 1715 valiti Thor Helle Eestimaa konsistooriumi erakorraliseks ja 1721 korraliseks assessoriks. 1742. aastast määrati ta Ida-Harjumaa praostiks.
Tema suureks teeneks tuleb pidada köstrikooli asutamist 1721. Pastorina töötades ja hea eesti keele tundjana asus ta eesti keelt õpetama ka teistele. Thor Helle tegevuse viljaks on ka eesti keele grammatika ja senisest ulatuslikum sõnaraamat.
Anton Thor Helle suri 13. aprillil 1748.
Eesti Kirik