Anneli Pärlin: kogudus on ja jääb Kristuse ihuks

Risti koguduse juhatuse esimees on 2017. aastast Anneli Pärlin. Ta on Keila linna volikogu liige, kolme poja ema ja kuulub mitme ettevõtte juhatusse. 

Mäletamist mööda kohtusin Anneliga kord Keilas tema kodus, kuhu kogunesid Risti koguduse aktiivsed naised arutama aastaplaani. Vahepeal on Anneli Pärlinist saanud juhatuse esimees. Kui olin lugenud, et ta juhib Keila linnavalitsuses noortetööd, langetasin kiirelt otsuse uurida, kuidas tal läheb.

Tagasi juurte juurde

Anneli ütleb, et käis gümnasistina üheksakümnendatel leeris ja jäigi sellest ajast kiriku juurde. Aastaid tegi ta aktiivselt noortetööd Keila koguduses ja kuulus koos abikaasaga juhatusse. Ehitusinsenerist kalapüügihuviline abikaasa Veiko on olnud Keila koguduses ka juhatuse esimees. Aga Anneli tunnistab, et ühel hetkel  tundis ta vajadust leida uus kogudus, kus hing saaks puhata ja süda rõõmustada. 

Paariaastase otsimise järel jõudis ta tagasi Risti kogudusse, kus oli jõulujumalateenistustel käinud koos kalli vanaemaga, kes puhkab nüüd Risti kirikuaias. „Ring sai täis ja süda leidis rahu – Risti kogudusest sai minu vaimne kodu,“ sõnab Anneli Pärlin. Kümmekond aastat on ta olnud sealse koguduse liige.

Kasvanud koos lastega

Võib otsesõnu öelda, et Anneli on kasvanud koos lastega. Kui lapsed olid väikesed, oli Keilas vaid Rõõmu kaubamajas paariruutmeetrine lasteala. Turismiäri õppinud Anneli avas siis linnas sõbrannaga Hiirekese mängutoa, mis kasvas üle perekeskuseks. Laste- ja noortetööd on ta aga teinud nii Keila kui ka Risti koguduses.

Anneli ja Veiko kaks vanemat poega on teismelised, noorem käib algkoolis. Anneli ütleb, et ei suuda ikka veel ära imestada, kui erinevad võivad olla ühe pere lapsed oma huvidelt, mõttemaailmalt, iseloomult ja võimetelt. Aga sedamööda, kuidas on kasvanud tema lapsed, on ta liikunud tasapisi oma tegevustes laste juurest noorte juurde ja noorte juurest täiskasvanute juurde. 

Nüüdseks on ta enda sõnul ka noortetööst välja kasvanud. „Minu jaoks on oluline, et igas vanuses inimesed end hästi tunneks, olgu siis koguduses, kogukonnas või terves ühiskonnas,“ ütleb ta. Ta püüab inimesi inspireerida ja toetada eestvedajana, et neil oleks jaksu ja tahtmist teha häid asju teiste heaks, on nad siis lapsed, noored, täiskasvanud või eakad. Ja lisab, et koguduses tegelevad nüüd laste- ja noortetööga inimesed, kes oskavad noori köita märksa rohkem kui tema. 

Esikohal Jumala armastus

Risti koguduses on remonditud kirik ja kogudusemaja, ostetud ja remonditud vana koolimaja, kasvab koguduseliikmete arv. Kõik tundub kui sõrmenipsust sujuvat. Seepärast küsin Annelilt, mis on Risti koguduse fenomen. Anneli tunnistab, et enne Risti kogudusega liitumist tundus ka talle, et seal sujubki kõik sõrmenipsust. 

Praegu ütleb ta, et see ei ole nii – saavutatu taga on õpetaja ja paljude vabatahtlike töö. „Fenomen on vast see, et õpetaja Annika Laats on olnud väga hea kaasaja, suhtleja ja projektikirjutaja,“ pakub Anneli. Ja lisab, et koguduseellu on kaasatud hulganisti vabatahtlikke ning see annab tunde, et kogudusel läheb täpselt nii hästi, kui palju kõik sellesse panustavad. 

Anneli ei ole kiitusega kitsi: projektikirjutajana on Annika leidnud suurepäraseid rahastusvõimalusi nii kinnisvara kordaseadmiseks kui ka erinevateks tegevusteks. Kogudust juhtides peab siiski tähele panema, et vaimulik end liialt majandusteemadega ei kurnaks. Olgugi et vana kinnisvara haldamine on nõudlik ettevõtmine, ei tohi see koguduses kunagi saada domineerivaks.

„Õpetaja peab ikkagi olema eelkõige hingehoidja, kes leiab aega toetada inimesi rasketel või pöördelistel aegadel. Kogudus on ja jääb Kristuse ihuks, kus esikohal peab olema Jumala armastuse väljendamine kõikidele inimestele,“ on Anneli kindel veendumus. Ta lisab selgituseks, et just Jumala armastuse äratundmine ja hea osadus teiste koguduseliikmetega on see, mis on inimesi kogudusega liituma kutsunud.

Keskendunud kogudusele

Ühe hea juhatuseesimehe ülesanne on korraldada koguduse majanduselu ja tegelda ehitusküsimustega. Anneli ütleb, et tunneb end majandusteemades väga kindlalt – tal on majandusalane kõrgharidus ja ta on tihedalt kokku puutunud finantsjuhtimisega. 

Ehitusküsimused ei ole siiski tema tugev külg, aga see-eest on juhatuses ja nõukogus inimesi, kes nende asjadega tegelemise on enda peale võtnud. Samuti saab ta nõu küsida insenerist abikaasalt. Ja mis seal salata – suured ehitustööd olid selleks ajaks lõppenud, kui Anneli esimeheks valiti.

Anneli Pärlin tunnistab, et ei ole kordagi käinud juhatuseesimeeste konverentsil, sest keskendub oma koguduse tegevusele ja osadusele ning eelistab seda üldkiriklikele kogunemistele. Naaberkoguduste juhatuseesimeestega vahetab ta mõtteid kas sinoditel või toidupoes järjekorras seistes. Tema esimehena tegutsemise algusaega jäi pagulaspere saabumine Ristile vastremonditud ruumidesse kunagisse koolimajja.

Anneli imestab, kuidas võhivõõrad inimesed saatsid siis tapmisähvardusi. Ta on tänulik, et kohalik kogukond jäi mõistlikuks. Süüriast sõja eest pakku tulnud pere on Harju-Ristil uue kodu leidnud ja osaleb koguduse tegemistes. Igatsus kodumaa järele nagu ka mure Süürias toimuva pärast polevat pereliikmete mõtteist kuhugi kadunud. Anneli kahetseb, et tal ei ole aega selle perega nii tihti suhelda, kui ta sooviks, aga ta püüab end hoida kursis nende käekäigu ja toimetulekuga.

Aina rohkem tunneb Anneli huvi poliitika vastu ja tal on pooleli riigiteaduse magistriõpingud. Sügisest kevadeni on ta väga hõivatud, siis saab ta jõudu headest inimsuhetest, sõbralikest ja positiivsetest inimestest enda ümber. Ta ütleb, et laadimise ajaks on suvi. Siis on aega ka üksi olla, mõelda oma mõtteid, lugeda ja palvetada. Mõni tund metsas jalutades, seeni või marju korjates või mererannal varbad rannaliivas istudes annavad jaksu päris pikaks ajaks, kinnitab Anneli Pärlin.

Rita Puidet

Anneli Pärlin

Sündinud 29. detsembril 1976

Õppinud rahvusvahelise turismi juhtimist Eesti-Ameerika ärikolledžis

Risti koguduse juhatuse esimees aastast 2017

Keila linnavolikogu liige

Lääne-Harju valla kultuurikeskuse juht

Abielus, kasvatab kolme poega