Anneli Klaus hindab koostööd

Muusika on sõbrapäeval oma 60. sünnipäeva tähistanud Tartu Peetri koguduse organisti Anneli Klausi elus tähtsal kohal.

Oled pikka aega töötanud Hiiumaal. Kuidas Sa sinna sattusid?
Lõpetasin H. Elleri nimelise Tartu muusikakooli ja mind suunati kolmeks aastaks Kärdlasse muusikaõpetajaks, aga jäin Hiiumaale kolme­kümneks aastaks.

Missugune oli Sinu esimene kokkupuude kirikuga?
Minu vanaisa oli Mõisakülas õigeusu koguduses vöörmünder. Tema kodus hoiti kohvris kullaga tikitud kirikutekstiile, uurisin neid salaja. Käisin vanaisa ja vanaemaga ka päris palju kirikus. Mäletan, kuidas suure piimanõuga toodi kirikust pühitsetud vett ja vanaema ütles: «Lapsed, lapsed, jooge, see on Jordani vesi.»
Hiiumaal töötasin ka Käinas, kus kirikust on säilinud vaid varemed. Koos õpetaja Jaanus Jalakaga tuli mõte pidada kultuurimajas jõulujumalateenistus. Mina, teadmata midagi jumalateenistuse käigust, võtsin noodid ette ja kuidagi saime hakkama.
Jaanus Jalakas suunas mind kannatlikult, kinkis mulle ka Piibli, mis on praegugi riiulil. Tänan teda väga, et ta on mind vaimulikult suunanud. Jaanus ja tema abikaasa Anne juhendasid pühapäevakooli ja mina kultuurijuhina olin ka alati kohal. Hiljem sai minust pühapäevakooli õpetaja ja kirikumuusik. Jalakad olid seemne mulda pannud.

Kuidas toimus Sinu vaimulik kasvamine?
Liitusin Käina kogudusega. Kui Käinasse tulid Kristiina ja Urmas Nagel, asutasime kirikukoori. Koor oli ustav ja tegi kõike, mida koguduse juures vaja. Kasvasin Urmase ja Kristiina kõrval ja usun, et ka nemad kasvasid mind toetades.

Nüüd oled 10 aastat Tartus töötanud. Kas see on olnud suur väljakutse?
Tartu Peetri kirikus oli just orel remonditud ja kogudus soovis, et organist oskaks projekte kirjutada, korraldada orelit esitlevaid kontserte ja kutsuda esinejaid. Nii mind organistiks / muusikatöö korraldajaks valiti.
Et suure oreli mängimisega paremini hakkama saada, alustasin kohe õpinguid usuteaduse instituudi kirikumuusika osakonnas. Inimene peab olema julge ja näitama välja oma positiivsed omadused, aidates järele need, mis nõrgemad. Kogudus on toetanud mu õpinguid ja olen üritanud kogu aeg teel olla, juurde õppida ja areneda.

Pühendasid end täielikult kirikutööle.
On suur õnn, kui kirikumuusik saab pühenduda oma orelile ja muusikale. Eelmisel valimisperioodil olin ka juhatuse esimehe asetäitja, praegu kuulun nõukogusse. Kahjuks on elu teinud korrektuure ja toimetulemiseks on vaja teha ka muud peale kirikutöö. Tavaliselt pingutan väga tulemuse nimel, ja kui keegi teine ka tulemust näeb, olen rõõmus.

Mida pead vaimuliku juures oluliseks?
Arvan, et ta peab mõistma erinevaid situatsioone ja inimesi. Näiteks kui õpetaja talitusel inimesi õnnistades pöörab end ka muusiku poole ja üksiti õnnistab teda – see on suur tugi, õnnistust on kõigile vaja.
Või kui õpetaja küsib, kuidas sul läheb. See on eriline. Koostöövõime on oluline. Püüan, et õpetajal oleks minuga koos mugav töötada.

Räägi oma perest.
Mul on tütar ja poeg ning viis lapselast. Elan koos tütretütrega. Toetame teineteist väga, meil on teineteist vaja. Minu lapsed, ema ja õde on ikka minu kõrval ja aitavad raskeid hetki üle elada. Neid on kahjuks viimasel aastal palju olnud.

Arvan, et muusikal on Sinu peres ühendav roll.
Me kõik armastame ühel või teisel viisil muusikat. Minu vanaisa oli sadulsepp, tegi kodus diivaneid ning laulis tööd tehes kogu aeg. Nii läheb muusikaarmastus edasi põlvkonnalt põlvkonnale.

Mida ootad kevadelt?
Soovin ja ootan, et saaksin soojas kirikus harjutada.
Rita Puidet