Anne Schotter: armastus peab olema isalik
/ Autor: Rita Puidet / Rubriik: Portreelood / Number: 1. märts 2017 Nr 10 /
Tartu linnale osutatud eriliste teenete eest pälvis vabariigi aastapäeva puhul Tartu Tähe aumärgi Anne Schotter.
Koidu tänaval asuvas keskuses võtab mind vastu MTÜ Tartu Koidu Keskuse nõukogu esimees Anne Schotter. Nõukogusse kuuluvad veel Fea ja Avo Üprus. Olen siin majas varemgi käinud ja nüüd tõden, et midagi on muutunud, midagi samaks jäänud.
Perfektsionist
Aastad oleks justkui märkamatult möödunud Anne Schotterist. Läinud suvel 80 saanud daam on sama särav ja vitaalne nagu aastaid tagasi. Isegi säravam. Temast õhkub rahu, tasakaalu ja armastust. Inimeste ja töö vastu, mida ta armastab.
Naerame, et tööarmastus on üks tema suuri vigu, tõsidus ja tööarmastus. Kui kellelgi on igav, võiks ta Anne Schotteri juurde minna ja küll Anne juba talle tegevuse leiab.
Keskus on tegutsenud üle paarikümne aasta. Algul oli see mõeldud Viljandi noortevanglast vabanenutele, siis lastekodulastele. Viimati, kui seal käisin, tegutses keskus asenduskoduna. See suleti 2015. a septembris.
Pärast Haapsalus toimunud põlengut keelas päästeamet laste majutuse teisel korrusel. Majas kadus mugavus ja funktsionaalsus, lastekodudes oli piisavalt kohti ja nii hakati otsima majale uut kasutust. „Linn ei kaotanud midagi ja mulle ei meeldinud kasvatada toimetulematuid kodanikke,“ selgitab Anne Schotter.
Pedagoog ei mõista, kuidas saab kasvatada lapsi, kui neil on keelatud tööd teha. Kui nad ei saa aru, kust raha tuleb. „Lastekodulapsed on palju rikkamad kui kodulapsed, ainult hingelises mõttes on nad vaesed ja see murrab neid,“ ei pea ta tänapäeva nõudmisi õigeks. Näiteid on tal küllaga. Kui lastekodulaps jope ära lõhub, tuleb talle järgmine päev uus osta, aga kodus ei käi asjad nii lihtsalt.
„Ma olen ilmselt perfektsionist ja mulle meeldib väga hea töö. Asenduskodu juhataja tegi kõik laste heaks, aga neid oli raske kasvatada. Siis mõtlesin, et kui ei saa nii head tööd teha, kui tahame, siis lõpetame ära,“ selgitab ta muutust. Kõik oli iseenesest hästi, aga keskuse töötajad eesotsas Annega tahtsid enamat.
Surutisest vabaks
Kümme aastat tagasi olid Tallinnas aprillirahutused ja lapsed küsisid Anne käest, kelle poolt sa oled, kui sõda tuleb, kas eestlaste või venelaste poolt. Anne ütles ikka, et rahu poolt, aga küsimustest tekkis hinge surutis. Ja kui ta siis Tallinnas taksoga sõitis ning vene keelt kõnelevalt juhilt küsis, kas Eestis on hea elada, sai vastuseks, et elada on väga hea, aga kui saaks veel kala püüda …
Ajad ja olud muutuvad ja sellega ka linna vajadused. „Meie missioon on ulatada linnale abikäsi, kui neil seda vaja on ja kui me suudame,“ on Anne Schotteri elutõde. Taksojuhiga peetud jutuajamisest sündis kalastusklubi Kalakratid. „Kristlasena ütlen, et sul peavad antennid peas olema ja sa pead vastu võtma, mis sulle ülevalt antakse. Kogu aeg tulevad signaalid, aga inimesed ei kuule. Mina olen väga tundlik,“ ütleb Anne Schotter.
Nii sai ta mõtte, kuidas venelasi ja eestlasi koos tööle panna. Ta läks vene koolidesse kalapüügimõttest rääkima ja toetust otsima kalastusklubist. Seal kiideti idee geniaalseks ja öeldi, et ammu oodatakse järelkasvu. Esimestest huvilistest on saanud täiskasvanud ja uued on peale kasvanud. „Integratsioon peab käima läbi südame, koostegevuse kaudu,“ teab Anne Schotter salakoodi. Ta ütleb, et sai jõuludeks araabia keele õpiku ja õpib usinalt.
Ta on veendunud, et kui lapsed on kaks korda nädalas jõe ääres ja kui hing on vähegi loodusele avatud, avaneb see lõpuks ka Loojale. See on nagu retriit, istud vaikuses oma sikuskaga – see arendab inimest. Kalastusklubi kaudu õpivad lapsed ka keskkonda hoidma. Klubi saab linnalt tegevustoetust, aga soov oleks veel rohkem võistlustel käia.
Kui suudad, tee
Anne Schotter ütleb, et töö Koidu keskuses on lõbus, meeldiv ja huvitav. Töötajaid on praegu üheksa, lisaks teeb kunstiringis tasuta tööd kaitseväes asendusteenistuses olev noormees.
Keskusel on koostöölepe kaitseväega, aga ka Tartu vanglaga. Anne Schotter ootas väga, et toimima hakkaks kriminaalhooldus. Siis ei istu kinnipeetav riigi kulul vanglas, vaid elab pereelu, aga on kohustatud tööd tegema. See on tema meelest ideaalne variant ja aeg-ajalt saadetakse keskusesse tööle üks inimene. Mittetulundusühingu kaudu hallatakse veel Raadi keskust.
Anne Schotter on Piibli kolm korda läbi lugenud ja ütleb, et tal on Jumalaga hea suhe. Kui teinekord raske on, tuletab ta endale meelde piibliteksti, et kellegi kanda ei anta üle jõu käivaid kohustusi. Ta tahab väga, et nad suudaks tähekese, Tartu Tähe, ka edaspidi säravana hoida. See nõuab täielikku pühendumist. „Ma südamest armastan kõiki, ja tahan, et kõik tunneks end armastatuna,“ sõnab ta.
Aga ta ütleb ka, et tuleb kooner olla, kuigi töötajad on väärt paremat palka. Kokku hoida on lihtne, sest Anna Schotter on mulgi verd. Investeerida püütakse püsiväärtustesse, et näiteks lastele suvelaagreid korraldada või kalastusvõistlustele sõita. Ta meenutab, et kord tuli kena pikk mees kerjama. Mehele anti taburet, kindad ja värv. Mees viskas kindad maha ja kõndis minema – ju ei olnud kõht tühi. Anne Schotteri üks lemmiklauseid on “Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb armastus“.
Ta on ikka seda meelt, et abivajajale tuleb anda õng, mitte kala. Ta on täitnud armastatud isa nõuet tubli olla ega kujuta oma elu teisiti ette. Ühe linna esimese eralastehoiuna tegutseb keskuse katuse all Koidukiire lastehoid, kus iga päev on hoida kümme last. Seal on hea ja turvaline.
„Minu koostööpartner on Looja, sest tema juhatab Koidu keskust,“ jätkab pedagoogi- ja arstiharidusega Anne Schotter, kes oma geenid on saanud isalt ja pärandanud edasi. Nii et kui kogu pere kokku saab, räägitakse ikka tööst.
Rita Puidet
Anne Schotter
Sündinud 15. juunil 1936.
1. jaanuaril 1991 asutas perekond Üprus mittetulundusühingu, mis kannab praegu nime Koidu Keskus. Ühingu esimees on Anne Schotter. Keskus hoiab töös ka Raadi keskust.
Aastal 2007 asutas Anne Schotter kalastusklubi Kalakratid.
Pälvis aastal 1995 Eesti Taassünni auhinna ja 2006 UNICEFi aastapreemia.