Aeg aru anda

Aasta algus on tavapäraselt paljude organisatsioonide ja asutuste jaoks aastaaruannete kirjutamise aeg. Kindlasti kuuluvad siia ka kirikumuusikud, kes oma tööst annavad aru oma koguduse õpetaja kaudu praostile. Viimased omakorda peapiiskopile ja nii saame kokku pildi sellest, milline oli aastal 2005 kirikumuusika olukord.

Kas aruannete esitamine käib seda rida pidi või kuidagi teisiti? Milline roll on aruannete kogumisel Kirikumuusika Liidul?
Helika Gustavson, Kirikumuusika Liidu peasekretär:
Koguduste muusikatöö kajastub tõepoolest õpetajate aruannetes ühe osana koguduse tegevusest. Detailsema ülevaate muusikatööst annavad oma aruannetes aga muusikud ise. Kirikumuusikute aruannete alusel koostab praostkonna muusikasekretär koondaruande ja saadab selle edasi Kirikumuusika Liitu. Siin pannakse omakorda kokku üle-eestiline muusikatöö aruanne, mis edastatakse assessor Tiit Salumäele.
Mis peaks olema aruannetes kindlasti kajastatud?
Kirikumuusika Liit on olemas eelkõige kirikumuusikute jaoks. Selleks, et neid aidata ja püüda kirikumuusika edendamiseks midagi ära teha, peab meil toimuvast ülevaade olema. Seetõttu olemegi palunud muusikutel kirjutada oma rõõmudest ja probleemidest, sellest, millisena nad näevad oma praostkonna muusikaelu ja kui tihe on muusikute omavaheline suhtlemine.
Aruannete kirjutamise lihtsustamiseks oleme koostanud küsimustiku ja tabelid, milles peaksid kajastuma üsna detailsed andmed koguduse muusikute ja kollektiivide kohta.
Samuti tahame saada teavet külalismuusikute antud kontsertidest, orelite seisukorrast jne. Mida põhjalikumalt küsimustele vastatakse, seda parema ja täpsema ülevaate koguduste ja praostkondade muusikaelust saame. Nii on kergem teha analüüsi ja leida teid probleemide lahendamiseks.
Kas aruannete esitamine on töötegijate «kurnamine» või hoopis väga vajalik tegevus?
Kahjuks näevad paljud kirikumuusikud aruande esitamises tõepoolest pigem üleliigset koormat. Sellest tingituna jääb praostkondade muusikasekretäridel osa aruandeid üldse saamata ning saadetud aruanded on mõnikord väga lakoonilised. Ka on nii mõnegi muusikasekretäri aruanne väga visa õigeks ajaks laekuma.
Aruanded on aga vajalikud kirikumuusikatööst ülevaate saamiseks nii praeguses kui ka ajaloolises plaanis. Usun, et paljudel kogudustel puuduvad andmed selle kohta, kes olid koguduses organistideks ja koorijuhtideks 100 ja rohkemgi aastat tagasi, milline oli koguduse muusikaelu, millist repertuaari esitati, kes olid varasemate orelite ehitajateks jne.
Need, kes tänapäeval oma koguduse muusikaajaloo vastu huvi tunnevad, peavad nägema ränka vaeva, et mingisugustki teavet leida. Kui aruannete kirjutamist võetakse põhjendamatu «kurnamisena», siis jääb meil jällegi oluline informatsioon talletamata ja uurijad seisavad ka tulevikus silmitsi andmete puudumisega.
On kogudusi, kus muusiku asemel kirjutab aruande koguduseõpetaja. Kahtlemata oleme neile õpetajatele abi eest väga tänulikud! Kuid pastor näeb kirikumuusikat oma vaatenurgast. Kuna tema kokkupuuted teiste koguduste muusikutega ning sealse muusikaeluga on väga põgusad, ei oska ta hinnata muusikatööd praostkonnas tervikuna.
Mis on jäänud eelmise aasta aruandeid lugedes kõige enam silma? Midagi erakordset, millest varem te polnud teadlik?
Midagi tõeliselt uut ja erakordset muusikasekretäridelt laekunud aruannetest silma ei paistnud, küll aga palju rõõmustavat.
Viljandi praostkonna muusikasekretäri aruandes kiidetakse muusikute häid ideid ja algatusi, tihedat koostööd Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemiaga ja aktiivset kontserttegevust. Heameelt valmistab koguduste kollektiivide aktiivne ülesastumine erinevates kirikutes nii Viljandi praostkonnas kui ka väljaspool praostkonna piire. Samuti on aukartust äratav külalisesinejate suur arv.
Lääne-Harju praostkonna koguduste kollektiivid teenisid samuti väga aktiivselt kaasa jumalateenistustel teistes kirikutes. Korraldada jõuti tervelt kaks laulupäeva – Rapla kirikus tähistati Enn Võrgu 100. sünniaastapäeva ja lisaks sellele leidis Varbola linnuses aset vaimulik laulupäev.
Ka Valga praostkonnas suhtlevad muusikud omavahel aktiivselt ja seetõttu ei ole organistidel probleeme asendaja leidmisega – naabrid aitavad hädast välja! Omavahel suhtlevad ka koorid, kes annavad ühiskontserte. Lisaks on praostkonnas koorilaululoojaid, kelle muusikat kollektiivid heal meelel oma repertuaari võtavad.
Viru praostkonna koorid osalesid lisaks kodukirikus teenimisele ka kodukoha üritustel. Narva Aleksandri Suurkirikus toimuvat iga-aastast suvekontsertide seeriat võib pidada omamoodi festivaliks.
Järva praostkonna muusikasekretär kirjutab, et praostkonna muusikud on tublid ja teevad tööd vastutustundega. Võimaluste piires täiendatakse ennast erialaliselt, käiakse täiendõppel ja võetakse osa seminaridest.
Loodan, et aruandluse käigus toimuv analüüs aitab rohkem osa saada üksteise kogemustest, headest ideedest, rõõmudest ja muredest. Sest kõik see aitab näha muusikaelu meie kogudustes uue pilguga, aktiviseerib muusikuid ennast täiendama ja üksteise ideid ning kogemusi kasutama.
Küsis
Sirje Semm