Aateline Heino Noor sai 95aastaseks

Taasilmunud Eesti Kiriku asutaja ja kauaaegne kaasautor Heino Noor (fotol) sai 24. aprillil 95aastaseks.

Haapsalu linna aukodanik (2007) Heino Noor on sündinud 24. aprillil 1922, ristimise läbi on ta tänapäevani Haapsalu Johannese koguduse liige. Nüansirohke ja keerulise elusaatusega inimesena, ikka veel täpse, terava ja vaimukana on tal jätkuvalt huvi mõelda kaasa sündmustele, mis meie rahvast ja riiki puudutavad.
Skaudina noorpõlves tegutsenud mehe unistus oli saada mereväeohvitseriks ja seejärel õppida õigusteadust. Kumbki unistus aga ei läinud täide. Ta vanemad tutvusid Vabadussõjas, ema Salme oli naiskodukaitse juht Haapsalus, isa Karl sõjaväeohvitser ja politseikomissar. Vanemad vangistati 14. juunil 1941. Ema mõrvati Sosva vangilaagris 24. aprillil 1942, poja 20. sünnipäeval. Isa oli maha lastud kuu aega varem. 24. aprill on jäänud Heino Noore elus kurvaks päevaks ajast, mil ta sai teada, et see on ka tema ema surmapäev.
Siberist ei pääsenud ka Heino Noor. Sverdlovski vanglas loeti talle juulis 1944 ette karistus: kaheksa aastat sunnitööd, viis aastat asumist. Pärast Siberi vangilaagreist vabanemist sai temast aastal 1952 tartlane. Arstiteaduskonda võeti ta vastu alles sulaajal 1956, ülikooli lõpetas cum laude 1961. Oli aastaid Tartus erakorralise meditsiini ja intensiivravi arst.
Hüvitussumma, mis maksti ema rehabiliteerimise puhul, kasutas Noor emaaltari püstitamiseks Haapsalu toomkiriku ristimiskabelisse. Altar pühitseti 1992. aasta emadepäeval.
Heino Noor on Haapsalu koguduse esimene auliige ja teenetemärgi saaja (2003). Tema mitmekülgset tegevust, sh teadlase ja arstina, massirepressioonide uurijana ja repressiooniohvrite arstina on tunnustatud mitme autasuga.
Eesti Kiriku toimetus soovib oma kauaaegsele lugejale kindlat meelt ja Jumala hoidmist igasse elupäeva.