Optimism viib elu edasi

Kunnar Keres on juhatuseesimehe ametit Mõisaküla koguduses pidanud üle kümne aasta.
Kunnar Kerest (43, fotol) võib auga pidada kodukoha patrioodiks, sest suuresti tema teene on 1983. aastal põlenud Mõisaküla kiriku taastamine, mis võeti ette 1996. aastal. Kuigi linn, on Mõisaküla siiski väike piirilähedane paik. Ja selle elus lööb Kunnar Keres täie «auruga» kaasa, olles kolmandat koosseisu linnavolikogu ja ühtlasi lasteaia hoolekogu liige.
Kuigi erakondlikult IRL ridadesse kuuludes, kandideeris ta volikogusse valimisliidu Kodune Mõisaküla nimekirjas. Leiva lauale ja ülalpidamise teenib ta Lääne maksu- ja tollikeskuse liikuvkontrollitalituse juhataja kohuseid täites.
Möödunud aastal, kui Kunnar Keres valiti Viljandi praostkonna sinodil aasta töötegijaks, kirjutas kohalik ajaleht Lõuna-Mulgimaa, et «Kunnar on rõõmsameelne, väga positiivne ning tagasihoidlik mees». Viimast kinnitasid Kunnari sõnad, et koguduseliikmete toetuseta ei suudaks ta midagi.
Igal juhul on Mõisaküla kirik sammhaaval kerkinud ja praegu on Kunnar Kerese hinnangul valmimisest puudu umbes üks miljon krooni. Seni on ehituseks kulunud natuke enam kui kaks ja pool miljonit, mis on muude objektidega võrreldes väga väike summa.
Viimase tööna on suur saal põrandat alla saamas ja lage pea kohale ning seal saab hakata juba suuremaid jumalateenistusi pidama. «Nipet-näpet on veel puudu, et väike, lihtne ja hubane kirik lõplikult valmis saaks,» kinnitab juhatuse esimees. Reaalselt hindab ta pühakoja valmimisajaks 2012. aastat.
Koguduste juhatuseesimeeste konverentsile läheb ta kolmandat korda, sest seal on hea teiste ilmiktöötegijatega mõtteid vahetada ning koguda uusi ideid, mida kogudusetöös rakendada. Kunnar Kerese sõnul on kogudustes palju tublisid esimehi, tema pole endale eesmärgiks seadnud ühtegi tiitlit, vaid ikka oma hingele olulise kodukiriku ehitamise.
Ta soovib, et kõigis kogudustes tegutseksid tugevad juhatused, et õpetajad saaksid keskenduda põhilisele, jumalasõna jagamisele ja tööle inimestega. Laiemas plaanis võiks luteri kirik püsida rohke liikmeskonnaga ja tugevaima konfessioonina. Riigilt ootab ta aga selgemat suhtumist kirikusse.
Rita Puidet