Rutt Süvari teeb oma tööd koos Jumalaga

Harku vangla kaplan ja Järva-Madise koguduse diakon Rutt Süvari tähistas eile, 21. septembril oma 60. sünnipäeva.
Elus on tal tulnud nii mõnedki kannapöörded teha. «Loomult olen optimist,» ütleb naine, kes vapralt uutele väljakutsetele vastu on astunud.
TPIs tööstuse planeerimist õppinud Rutt abiellus õpetaja Esko Süvariga, elama asuti Haljalasse, kus õpetaja energiline abikaasa Rutt tegi koguduse juures kõiki töid.
«Olen ka leeritunde andnud, kui Esko põllult kirikusse ei jõudnud.» 90ndatel peeti Haljalas Soome piiblikooli kursusi, mille juhendaja leidis, et Rutil on loomupärane anne õpetamiseks, ja veenis teda usuteaduse instituuti astuma. Nii sai raamatupidajast üliõpilane ja 1996. aastal lõpetas ta instituudi religioonipedagoogina. Diakoniks ordineeriti 2005. aastal.
Vanglatööle läks Rutt siis, kui tema 33 aastat kestnud abielu purunes. Tuli koos noorema tütrega Haljalast Tallinna, oli lühikest aega sekretäritööl. Kuulis, et Harku vanglasse otsitakse kaplanit, ja kandideeris; kuue hulgast valiti välja tema. «Mind on alati suured väljakutsed köitnud ja leidsin, et vanglakaplani töö on just õige. See oli jumalik kutsumus, et ma nii tegin. Ja ma ei kahetse.»
Kaplan peab vanglas jumalateenistusi, kinnipeetavatega hingehoidlikke vestlusi, infokoosolekuid, juhib rehabilitatsiooniprogrammi, on usulise tegevuse koordinaator. Suureks abiks on talle üle 30 vabatahtliku eri konfessioonidest. Usuline tegevus on Harkus üsna aktiivne. «Mina väärtustan iga inimest, näen neid kõiki läbi Jumala silmade.»
Nelja lapse ema ja kaheksakordne vanaema Rutt on juba kolmandat aastat ka Järva-Madise koguduse diakon. Seegi oli Jumala kutse. Esiti lubas lihtsalt vaatama minna, jõudis pärale ja armus esimesest pilgust sellesse kohta. «Vanglatöö on väga pingeline. Järva-Madisel on aga nii vaikne, et kõrvadel on valus. Tänu sellele ma üldse jaksan vanglatööd teha.»
Rutt ütleb, et Jumala abi saadab teda kogu aeg: «Ütlen ikka: Jumal, mina ei tea, kuidas seda tööd teha, Sina tead. Ja nii ongi, küsin nõu ja Jumal aitabki mind.»
Tiiu Pikkur