Kalli hinnaga vabaks ostetud

Tänapäeva inimesed on samasugused uhkust
täis nagu Jeesuse-aegsed juudid. Jeesus ütles neile, et kui nad jäävad Tema
sõnasse, siis nad taipavad tõde ning tõde vabastab neid. Nad protestisid: «Me
oleme Aabrahami järglased ega ole iial kedagi orjanud, kuidas sina siis ütled:
te saate vabaks?» Nad ei uskunud, et see, kes teeb pattu, on patu ori (Jh
8:31–35). Ka meie kaasaegsed ei usu, et nad on patu orjad, kuna nad teevad
pattu vabatahtlikult ja suure mõnuga.

Seepärast, vöötanud oma meelemõistuse
niuded, olles täiesti kained, lootke armule, mida teile pakutakse Jeesuse
Kristuse ilmumises. Otsekui kuulekad lapsed ärge muganege oma kunagise
teadmatuse himudele vastavaks, vaid saage ka teie pühaks kogu oma käitumises
teid kutsunud Püha kombel; sest kirjutatud on: Olge pühad, sest mina olen püha.

3Ms 11:44; 19:2

Kui te hüüate Isaks teda, kes mõistab
kohut erapooletult igaühe teo järgi, siis veetke kartuses oma pagulaspõlv,
teades, et

teid pole lunastatud kaduvate asjadega,
hõbeda või kullaga

teie tühisest esiisadelt päritud
eluviisist,

vaid Kristuse kui laitmatu ja puhta
Talle kalli verega,

kes oli selleks ette määratud küll enne
maailma rajamist,

aga aegade lõpul on saanud avalikuks

teie pärast, kes te Tema läbi olete
ustavad Jumalale,

kes on Tema üles äratanud surnuist ja
andnud Talle kirkuse,

nii et teie usk ja lootus oleksid Jumala
peale.

1Pt 1:13–21

Tänapäeva inimesed on samasugused uhkust
täis nagu Jeesuse-aegsed juudid. Jeesus ütles neile, et kui nad jäävad Tema
sõnasse, siis nad taipavad tõde ning tõde vabastab neid. Nad protestisid: «Me
oleme Aabrahami järglased ega ole iial kedagi orjanud, kuidas sina siis ütled:
te saate vabaks?» Nad ei uskunud, et see, kes teeb pattu, on patu ori (Jh
8:31–35). Ka meie kaasaegsed ei usu, et nad on patu orjad, kuna nad teevad
pattu vabatahtlikult ja suure mõnuga.

Ent esimese sajandi ristiinimese ja
postkristliku Euroopa kirikuliikme erinevus on suur. Tollal tähendas Jeesusesse
uskumine selget muutust inimese elus. Nagu ütleb püha Peetrus: «… nii et ta
maisest elust allesjäänud aega ei ela enam inimlike himude, vaid Jumala
tahtmise järgi. Piisab möödunud, paganate tahtmise sooritamise ajast, kui te
elasite kõlvatuses, himudes… Just seepärast nad võõristavad, et te nendega ei
jookse kaasa sellesama ulaelu voolus» (1Pt 4:2–4).

Jumal on selliseid teadmatuse aegu sallinud
(Ap 17:30), aga meeleparandanule avanes võimalus pääseda – «et keegi teist ei
käiks enam nii, nagu paganad käivad oma arulageduses, olles mõtlemise poolest
pimedusse sattunud ning võõrdunud Jumala elust neis pesitseva teadmatuse tõttu
ja nende meele kalkuse tõttu, need, kes on nüristunult loovutanud endid
kõlvatusse ahnelt tegema kõike roppust» (Ef 4:17–19). Nad teadsid, et neil
«tuleb endalt maha panna endise eluviisi poolest vana inimene, kes laostub
petlike himude käes, ning saada uueks oma mõistuse vaimus ja võtta ülle uus
inimene, kes on loodud Jumala sarnaseks tõest tulevas õiguses ja vagaduses» (Ef
4:22–24). Ent praegu ei ole sellist selget üleminekut kerge saavutada.

Ega see liiga kerge polnud ka tollal. Püha
Paulus peab küsima korintlastelt: «Või ei tea teie, et teie ihu on teis oleva
Püha Vaimu tempel, kelle te olete saanud Jumalalt, ning teie ei ole mitte
iseenese päralt? Sest te olete kallilt ostetud. Austage siis Jumalat oma
ihuga!» (1Kr 6:19–20). Ikka ja jälle meelde tuletama: «Te olete kallilt
ostetud, ärge saage inimeste orjaks!» (1Kr 7:23).

Kristus on loovutanud iseenda meie eest, et
meid lunastada kõigest ülekohtust ja puhastada endale pärisrahvaks, innukaks
headele tegudele (Tt 2:14). Vabaks ostetu on aga ohus, et teda uuesti
orjastatakse. «Vabaduseks on Kristus meid vabastanud! Seiske siis ja ärge laske
endid jälle panna orjaikkesse» (Gl 5:1). Me võime lapseseisusest välja langeda:
«Armsad, ma manitsen teid kui pagulasi ja majalisi: hoiduge lihalikest
himudest, mis sõdivad hinge vastu!» (1Pt 2:11).

Vabakslastud ori ei oska ju elada vaba
inimesena, ikka ja jälle kipub ta vajuma «oma kunagise teadmatuse himudele
vastavaks». Nii tuleb kogu aeg meelde tuletada: «Ärge muganege praeguse ajaga,
vaid muunduge meele uuendamise teel, et te katsuksite läbi, mis on Jumala
tahtmine, mis on hea ja meelepärane ja täiuslik» (Rm 12:2).

Meil on raske uskuda, et oleme päris vabaks
saanud, et oleme Jumala lapsed. «Teie ei ole ju saanud orjuse vaimu, et
peaksite jälle kartma, vaid te olete saanud lapseõiguse vaimu, mille tõttu me
hüüame: ‚Abba! Isa!‘ – seesama Vaim tunnistab koos meie vaimuga, et me oleme
Jumala lapsed» (Rm 8:15–16). Seda enam, et uus elu on omast kohast
paradoksaalne, nagu ütleb Martin Luther oma traktaadi «Ristiinimese vabadusest»
algul: «Ristiinimene on vaba peremees kõikide asjade üle ega ole kellegi
käsualune. Ristiinimene on kõikide asjade teenija sulane ja igaühe alla
heidetud.» Luther toetub Paulusele: «Sest ehk ma küll olen kõikidest sõltumatu,
hakkasin ma kõikide teenriks» (1Kr 9:19) ja «Ärgu olgu teil ühtki muud
kohustust kellegi vastu kui ainult see: üksteist armastada» (Rm 13:8).

Nii manitsevad Jumala mehed ristirahvast
valvama ja olema kained. «Seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega» (Ef
6:14). Igal kiriklikul matusetalitusel loetakse Piibli sõnu: «Teie niuded olgu
vöötatud ja lambid põlegu (ja teie ise inimeste sarnased, kes ootavad oma
isandat pulmapeolt koju)!» (Lk 12:35). Kui palju on neid, kes teavad, mida
selline korraldus tähendab? Paasaööl, mil Jumal tappis ära kõik egiptlaste
esmasündinud pojad, pidid Iisraeli lapsed olema valmis silmapilk teele asuma:
«Ja sööge seda nõnda: teil olgu vöö vööl, kingad jalas ja kepp käes, ja sööge
seda rutuga – see on paasatall Issanda auks!» (2Ms 12:10–11).

Valmis ei pea olema üksnes ootamatu surma
puhuks, vaid ärkvelolek peab saatma kristlast kogu aja. Pildid, mida
kasutatakse, on erinevad: «Aga kõigi asjade ots on lähedal. Olge siis mõõdukad
ja kained palveteks!» (1Pt 4:7), «Olge kained, valvake! Teie süüdistaja, kurat,
käib ringi nagu möirgav lõvi, otsides, keda neelata» (1Pt 5:8), «Teie aga,
vennad, ei ole pilkases pimeduses, et see päev saaks teid tabada nagu varas.
Teie kõik olete ju valguse lapsed ja päeva lapsed. Meie ei ole öö ega pilkase
pimeduse lapsed. Tähendab, ärgem magagem siis nagu teised, vaid olgem ärkvel ja
kained, sest magajad magavad öösel ja joodikud on joobnud öösel. Meie aga, kes
me oleme päeva omad, olgem kained, rõivastatud usu ja armastuse turvisega ning
pääsemislootuse kiivriga» (1Ts 5:4–8).

Olgu ootamatu teeleminek, isanda pulmapeolt
saabumine või varga varitsemine – mõte on sama: kristlased ei saa olla lõdvad.
Sest nagu tänase pühapäeva juhtsalm ütleb: «Ükski, kes on pannud käe adra külge
ja siis vaatab tagasi, ei kõlba Jumala riigile!» (Lk 9:62).

Toomas Paul,

emeriitõpetaja