Vanavanemad Euroopasse

Eelmisel nädalal pälvis mu tähelepanu postkasti toodud ebatavaline infokiri, kus kutsutakse üle 50aastasi inimesi vabatahtlikuks mõnesse Euroopa riiki. Esmane mõte oli, et milleks vanainimesi väntsutada. Kuid samas, kas 50+ on ikkagi vana inimene? Eesti ühiskonnast moodustavad selles eas inimesed umbes neljandiku, Euroopa liigub suunas, kus iga kolmas elanik on üle 60aastane. Uurisin asja lähemalt.
Selgus, et tegemist on ELi täiskasvanuhariduse alase koostööprogrammiga Grundtvig, mis alates käesolevast aastast toetab rahaliselt eakate vabatahtliku teenistuse projekte.
Lühidalt on need kahe asutuse (nt sõpruslinn või -vald, varasem hea koostööpartner, muusem, raamatukogu või ka mõni kogudus) vahelised kindlale temaatikale pühendatud projektid, mille käigus lähevad 2–6 vabatahtlikku 3–8 nädalaks teise Euroopa riigi asutusse ja samadel tingimustel tulevad sealse asutuse vabatahtlikud Eestisse. Eesmärgiks on ühelt poolt pakkuda üle 50aastastele inimestele võimalust vabatahtliku töö kaudu teises riigis ennast proovile panna ja uusi oskusi õppida, teisalt toetada koostööd projektis osalevate organisatsioonide vahel, aidates kaasa ka kohaliku piirkonna arengule ja kodanikuühiskonna tugevdamisele.
Projektis võivad osaleda praktiliselt kõik asutused (aga eriti MTÜd, kodanikeühendused, seltsid) ja tegevuseks võib olla näiteks koostöös sõpruslinnaga festivali korraldamine, tähistamaks vastastikuste sõprussuhete aastapäeva; temaatilise rändnäituse või loengusarja planeerimine teise muuseumi või raamatukoguga, aga ka looduspargi või eakate päevakeskuse rajamine.
Sellised koostööprojektid kestavad kaks aastat ning olulise osa moodustavad vanemaealiste koolitus ja toetamine kogu projekti vältel. Programmi raames kaetakse vabatahtlike reisi- ja elamiskulud, samuti vajalikud ettevalmistavad tegevused, näiteks esmane keeleõpe, tõlkematerjalid jms.
Tõepoolest, arvestades eelnevat ja seda, et meie kogudustes on 50+ väga viljakas tööjõud, siis miks mitte hea tahtmise korral projektis kaasa lüüa!
Merje Talvik