Keegi meist ei ela vaid iseendale

Peapiiskop Jaan Kiivit jun saanuks 19. veebruaril 70aastaseks.
11 aastat Eesti Evangeelset Luterlikku Kirikut peapiiskopina teeninud Jaan Kiivit (fotol) siirdus emerituuri 2. veebruaril 2005. Sama aasta 31. augustil, olles kohustustega seoses Peterburis, seiskus tema süda.
19. veebruaril 1940. aastal vaimuliku peres sündinud ja kasvanud Jaan Kiivit tuli kirikutööle 1966. aastal. Kõige tihedamalt oli tema teenistuskäik seotud Tallinna Püha Vaimu kogudusega, mida ta teenis 30 aastat. Alates 1980. aastast osales ta kirikuvalitsuse töös, arendades välissuhteid ja teoloogilist koolitust.
Jaan Kiiviti 65. sünnipäevaks 2005. aastal andsid ametivennad välja pühendusteose «Kristuse täisea mõõtu mööda». Kinnise ja karmi mehena tuntud peapiiskop oli suure hinge ja õiglase südamega.
Keegi ei uskunud, et vaid loetud kuud pärast seda, kui ta peapiiskopi ametist lahkus ja oleks saanud pühenduda puhkusele ja sellele, mida hing ihkas, ta meie juurest ära kutsutakse.
Peapiiskop Andres Põder ütles Jaan Kiiviti ärasaatmisel: «Kõike, mis oli usaldatud Jaan Kiiviti hoolde, tegi ta pühendumise, siiruse ja südamega. Silmapaistva kiriku- ja rahvajuhina seadis ta kõrgele kristlikud väärtused: vabaduse, inimväärikuse, vaimuliku sügavuse ja harituse. Ta kutsus hoidma ja hindama usulisi juuri, seadma eetilisi sihte, toetuma Jumala sõnale.»
Minu kohtumine Jaan Kiivitiga jääb 14 aasta taha, kui ta kompas läbi ajakirjanikku, kes kirikutööle soovis tulla. Me vestlesime kordi enne minu kinnitamist Eesti Kiriku peatoimetajaks. Vastastikune austus ja lugupidamine, ka siirus ja ääretu usaldus jäid meie suhetesse kogu koos töötatud ajaks. Temalt õpitud elu kogemise võimalused aitavad mind tänagi püsida usus. Teen tänumeeles kummarduse!
Sirje Semm