Vanad väärtused ja uued väljakutsed

Uus kirikukogu koosseis pidas oma esimese istungjärgu. Uute saadikute kõrval jätkavad tööd põhiliselt senised liikmed. Kirikukogu valis korrakohaselt ka kirikuvalitsuse ja konsistooriumi kantsleri, seekord endises koosseisus. Nimetati ka nõukogude ja komisjonide liikmed. Kindlasti on uus koosseis suuteline järjepidevuse kaudu edasi kandma traditsioonilisi kristlikke väärtusi ega püüa kiirustades rakendada uusi ideid ning kasutada läbiproovimata vahendeid. On ju senised tööstiilid teada ja põhimõttedki suures osas välja kujunenud.
Muudatusi on läbi viidud ka praostkonna sinodite koosseisus ning koguduste nõukogu ja juhatuse liikmete seas. Nemad on valitud ametites võinud juba pea aasta uusi sihte seada ja kodukoguduse elu kujundada.
Paarkümmend aastat tagasi tõusid koguduste valitud organite liikmed, kiriku usaldusisikud küllalt aktiivsete tegijate sekka ühiskonnas. Vaimulikud osalesid muinsuskaitseliikumises ja olid kristliku liidu asutajateks, kuulusid kodanike komitee, parlamendi ja omavalitsuste koosseisu. Samas valiti ka koguduste juhtorganitesse ühiskonnas tuntud tegijaid, sest kirikusse kuulumine andis plusspunkte riiklikel valimistel kandideerijatele.
Kirik oli mitmeski mõttes sillaks ennesõjaaegse ja tänapäevase elustiili vahel. Usu ja moraali kandjana usaldasid teda ka välispartnerid, toetades aastakümnete jooksul lagunenu või hävitatu taastamist. Tekkis uus hingamine nii ühiskonnas kui kogudustes. Avati taas Tartu ülikooli usuteaduskond ja asutati kiriklikke organisatsioone. Palju on ära tehtud vabatahtlike ennastohverdava tööga nii laste- ja noortetöö kui ka hoolekande vallas. Kiriku- ja laulupäev Tartus on väga head vastuvõttu leidnud. Kogudustes saab omaseks uus jumalateenistuste ja talituste käsiraamat, toimib kiriku põhikiri ja seadustik. Üldiste suuniste järgimisel juhindutakse arengukavast ja igaks aastaks koostatud eelarvest.
Samas peame arvestama ühiskonnas toimuvate muutuste ja kirikule esitatud uute väljakutsetega. Senised inimestevahelised suhted ja traditsioonilised sidemed on löönud kõikuma. Kohati on raske mõista argumente, mis peavad ebaloomulikku normaalseks, või tunnetada piiri keelatu ja lubatu vahel.
Eesti Kirikute Nõukogu on pöördunud justiitsministri poole seisukohaga mitteabielulise kooselu ja selle õigusliku regulatsiooni küsimuses. Baltimaade piiskopid andsid välja läkituse, milles taunitakse Rootsi kiriku otsust võimaldada homoabielude laulatust. Kirikukogu võttis vastu ka sellekohase avalduse.
Et ühiskonnas toimub seniste pereväärtuste ümberhindamine, seda näitab märgatav abiellumiste ja laulatuste arvu vähenemine. Samas kasvab perevägivalla juhtumite arv. Elustiili muutust ja inimestevahelisi pingeid ei saa kanda majandusraskuste arvele, pigem iseloomustab selline olukord ühiskonna võõrdumist kirikust.
Taas kostub kiriku pihta suunatud pahatahtlikku pilamist või kristlaste tõekspidamiste paigutamist eelnevasse sajandisse. Kas selles pole midagi tuttavlikku aastatetagusest võitleva ateismi ajast? Kristlikud pühad on sellisel juhul vaid mänguline tava, mille sisu ei võeta enam tõsiselt. Nagu päkapikke ja jõuluvanagi.
Nii on piirid hägustunud. Riik vajab haldusreformi, kirik peab tegelema haldussuutlikkusega. Tundub, et kiriku rattad veerevad oma kindlat rada ja veskid jahvatavad mõõdukalt aeglaselt. Kuid kindlasti ei tohi kiriku haldusküsimustega tegelemisel unustada Õnnistegija käsku minna maailma, olla maailmale valguseks ja maale soolaks.
Äsja valitud ning kirikuvalitsuse poolt nimetatud kirikukogu nõukogude ja komisjonide liikmed ning koguduste juhtorganite usaldusisikud ja kaastöötajad saavad anda oma väärika panuse, et erinevatel kiriklikel otsustustasanditel oleks võimalik teha õigeid valikuid kiriku põhiülesande täitmiseks – Kristuse nähtavaks tegemiseks. Selleks jõudu ja Jumala õnnistust.

Einar Soone
piiskop