Meeskonnast kirikulaeval

Tervitan teid, head lugejad, rõõmusõnumiga: Kristus on surnuist üles tõusnud! Teame, et vahel on Kristuse kirikut võrreldud laevaga, mis kannab meidki läbi süü ja surma rahusadamasse.
Ülemaaliste mõttetalgute eelproovis arutleti, kuidas Eesti võiks mereäärsest riigist muutuda mereriigiks. Ilmselt läheb vaja nii laevu kui laevnikke. Alati peab jätkuma inimesi, kes on valmis asuma pardale. Nagu laeval pika reisi järel vahetub meeskond või vähemalt osa sellest, nii ka kirikus.
EELKs toimuvad iga nelja aasta tagant juhtorganite valimised. Tänagem neid, kes oma ülesande on ustavalt täitnud, ja soovigem õnnistust neile, kes vahetuse üle võtavad! Kuu lõpul peab oma viimase istungjärgu kirikukogu senine koosseis. Kogudustes valiti äsja nõukogu ja juhatuse uued liikmed, samuti esindajad praostkonna sinodisse. Praegu peetavatel sinodi koosolekutel valitakse kirikukogu saadikud ja sügisel kogunev kirikukogu otsustab konsistooriumi liikmeskonna üle.
Neid, kes meie kirikus valitavate usaldusisikutena ametis, on üle paari tuhande. Tahtes otsida argumente rahvakiriku mõiste toetuseks, sobib selleks päris hästi maad kattev kihelkondlik-koguduslik omavalitsussüsteem. Ometi ei sõltu tulemuslikkus üksnes inimeste hulgast, vaid ka oskustest ja pühendumisest. Mõlemad on arendatavad.
Koguduste juhtkonna ja kaastööliste koolituskursusi saab tellida EELK Misjonikeskuselt ja kindlasti oleks just nüüd õige aeg sellega tegelda. Läbi võiks lugeda ka 2006 ilmunud raamatu «Abiks kiriku kaastöölistele». Palju häid sõnu on öeldud eelmisel aastal alguse saanud juhatuste esimeeste konverentsi kohta. Järgmine konverents, kuhu kõik esimehed on oodatud, toimub sügisel. Samuti kuuluvad koguduse viljaka juhtimise juurde ühised palvehetked ja Jumala sõna uurimine.
Põhikirjaliselt on nii nõukogu kui juhatuse ülesandeks «olla koguduse vaimulikule toeks koguduse usulisel ja kõlbelisel ülesehitamisel ja edendada koguduse tegevust». Kui vaadata aastaaruannet, siis näib, et vahel see ei teostu, et ei osata seda tuge kas pakkuda või kasutada. Meie 165 kogudusest oli 25 sellist, kus juhatus ei käinud aasta jooksul kordagi koos või pidas ainult ühe (seadusest tuleneva) koosoleku.
Võimalik, et koosolekuid peeti tegelikult rohkem, kuid nad jäid ametlikult vormistamata. Protokollilisi koosolekuid peeti keskmiselt ligi neli korda aastas. Kümmekonnas koguduses toimus 10–12 juhatuse koosolekut – nende hulgas on nii suuri linna- kui väikesi maakogudusi. On seda vähe või palju? Arvan, et juhtorganite ja sinna valitud inimeste näol on kirikul olemas suur, kuid tihti alakasutatud ressurss.
Nõukogul ja juhatusel on koguduse elus tegelikult äärmiselt oluline roll. Kogudus ei saa olla «ühe mehe orkester» – kui tubli ka õpetaja poleks. Koguduse elu juhtimine on kindlasti meeskonnatöö. Meeskonnatöö vajab aga planeerimist, kokkuleppimist ja kokkuharjutamist. See nõuab kannatlikkust, alandlikkust, avatust ja empaatiat. See nõuab aega.
Juhatus ei tarvitse hakata reaalselt tööle, kasutama oma liikmete talente, valmisolekut ja entusiasmi, kui kokku saadakse ainult mõnel korral aastas. On vaja õppida ühiselt tajuma olukorda, hindama probleeme, nägema perspektiivi ja prioriteete. Seetõttu julgustan koguduse juhtkonda võimalikult sageli kokku saama, asju lõpuni lahti rääkima, tundma end ühist lugu harjutava orkestri või võistluseks valmistuva jalgpallimeeskonnana.
Meeskond laeval teab, et kuigi ülesanded on erinevad, sõltub nende täitmisest kõigi käekäik. Ka kirikus on vastutus suur, kuid tööle kutsuja ja ülesande andja on viimselt Kristus ise. Tema on kapten laevas, Tema armastus innustab. Meeskonna usaldusest Tema vastu sõltub ka inimeste usaldus kiriku vastu. Teie olete sillaks ühiskonna ja kiriku vahel! Teie tunnete olusid ja oskate panustada sinna, kus seda vajatakse, mõistetakse ja toetatakse. Teist sõltub koguduseliikmete kaasatus jumalariigi töösse. Ehk vajab ka kirik mõttetalguid ja ühise tegutsemise tahet, et saaksime kristliku maailma äärel asuvast rahvast taas ristirahvaks. Õnnistust meeskonnale ja tuult purjedesse!

Andres Põder,
peapiiskop