Igal asjal on aeg

Vana Koguja on küll seda meelt, et igale asjale on määratud aeg ja aeg on igal tegevusel taeva all. Paraku tundub, et tänapäeval kõikide asjade jaoks enam aega ei ole.
Ka meie elus on olnud aegu, kui elu oli teatud kindlama rütmiga. Talus olid kiired tööperioodid, künni-, külvi- või lõikusajad. Siis tõusti vara ja hilja sai voodi. Olid ka rahulikumad perioodid, kui päev tõusis hilja ja vara läks pimedaks. Siis oli talus aega ka kõige muu jaoks. Sai rahulikult leerikoolis käia ja pühigi pidada.
Oli ka aegu ja ühiskondi, kus pere kogunes alati kindlal kellaajal, et ühiselt teed juua ja aega veeta. Selline rütm sai toimida, sest seda toetas kogu ühiskonnaelu korraldus.
Tänapäevane elu on teistsugune. Elektrivalgus on vähendanud selle rütmi mõju, mida tõi ellu päikese tõusmine ja loojumine. Võib-olla oli see nõukogude aja pärand, et pühad ei olnud pühitsemiseks, vaid koduste tööde ja talgute korraldamiseks. No kuidas üks eesti mees siis oktoobripühi pühitsema pidi? Kes just viina ei võtnud, see püüdis asja ära unustada kõvasti tööd tehes. Praegu on jätkuvalt kõik vabad päevad töid ja üritusi täis planeeritud. Veel on lisaraha teenimiseks võimalik kirjutada erinevaid projekte, mida saab teha just siis, kui regulaarsete õpingute või tööde kõrvalt aega üle jääb.
Usueluga seotud asjade jaoks ühiskonnas enam aegu planeeritud ei ole. Veel mõni aeg tagasi olid pühapäevahommikud vabad töödest ja ühiskondlikest üritustest. See oli aeg kiriku ja pere jaoks. Paistab, et ka seda viivu püütakse täita toimeka tegevusega.
Isadepäeval pidi jumalateenistusel laulma koguduse lastekoor. Laupäeval selgus, et kool oli korraldanud pühapäeva hommikuks algusega kell 10 ühe teatud projektiga seotud ürituse, kus lastekoori lastel oli kohustus osaleda. Koolil on aga tänapäeval lapse üle väga suur meelevald. Leerikooli või -laagri korraldamine on üsna vaevaline, sest loengutel ja tööl ei ole mingit kindlat rütmi, need võivad toimuda varajastel hommiku- ja hilistel õhtutundidel.
Paljudel lihtsalt ei ole enam aega regulaarselt koguduse elus osalemise jaoks. Ööd kaovad ka kuhugi, nii et sageli kuuleb kirikust puudumise põhjenduseks: tahaks ükskord ka korralikult magada.
Tänapäeva Koguja peab ilmselt tunnistama, et mitme asja jaoks on määratud üks ja seesama aeg ning aeg on mitme tegevuse jaoks korraga siin taeva all. Järjest enam peavad inimesed otsustama, mida nad selles ajas teha tahavad ja mida teadlikult tegemata jätavad. Võib-olla on see ka mälestus vaestest aegadest, kui me kõike ostsime, mis saada oli. Nüüd püüame teha kõike, mis vähegi võimalik.
Sellises olukorras kahjuks vaimsemad asjad taanduvad viisakalt muu vilka toimetamise kõrvalt. Usuliste asjadega tegelemiseks peab tegema teadlikke ja ka ohvrit nõudvaid valikuid. Kinkigu Jumal meile aeg iga asja jaoks.

Joel Luhamets,
assessor