Tehniliste huvidega kirikuõpetaja Leo Vahter

Möödaläinud suvel, 17. juulil sai sada aastat õpetaja Leo Vahteri sünnist.
Leo Vahter sündis Järvamaal Mäo vallamajas kooliõpetaja Aleksandri ja Anna üheksanda lapsena. Saanud alghariduse Sargvere algkoolis, jätkas Leo 12aastasena õpinguid Tartus, kuhu pere oli kolinud. Elama asuti Peetri kiriku vastu ning Leo Vahter on meenutanud, et lastele valmistas erilist rõõmu käia lastejumalateenistustel, mida pidas õpetaja Arnold Laur.
Sügava mulje jätsid ka praost Gustav Rutopõllu usuõpetuse tunnid Treffneri gümnaasiumis, mille reaalharu Leo Vahter lõpetas 1929. aastal. «Tema (Rutopõld – R. P.) kui usuõpetaja oskas keerulisi küsimusi selgelt, lihtsalt ja elulähedaselt seletada,» oli Vahteri hinnang. Ent pärast kaitseväeteenistust kuulsas Kuperjanovi pataljonis astus Leo Vahter 1931 ülikooli matemaatika-loodusteaduskonda.
Huvist usuliste küsimuste vastu käis ta kuulamas usuteaduskonna loenguid ja varsti vahetaski Vahter teaduskonda. Ta tegutses Akadeemilises Usuteadlaste Seltsis, kristlikus üliõpilasühingus ja laulis akadeemilises meeskooris, olles ühtlasi selle juhatuses. 1935 abiellus Leo Vahter Gertrud Rosensteiniga. Nende abielust sündis seitse last.
Stuudiumi lõpetas Vahter 1936. aastal, sooritas vajalikud eksamid ja prooviaasta Tormas õp Aleksander Kuusiku ning Paides praost Gerhard Pärli juures. 19. detsembril 1937 ordineeriti Vahter Tallinna Toomkirikus ja ta asus tööle Järva praostkonnas, algul praost emeeritus Chris­toph Beermanni isikliku adjunktina, siis vikaarõpetajana.
Et väikeste lastega pere kõrvalt oli raske erinevate koguduste vahet käia, palus ta 1939. aastal piiskopilt luba kandideerida Saaremaa Püha koguduse õpetajaks. Kolimine jäi siiski ära – temast sai Järva-Jaani koguduse õpetaja, ent mitte kauaks. Konsistoorium vabastas ta kiriku teenistusest seoses arreteerimisega 1946. aastal ja alles 1954. aastal vormistati ta tööle Kosele ning kaks aastat hiljem Tuhalasse hooldajaõpetajaks.
Leo Vahter suri 1. jaanuaril 1986.

Rita Puidet