Pöördu, Issand, taas meie poole!

Kas on võimalik, et Jumal, kes on olnud
lähedal, saab kaugeks? On küll, aga tänapäeval nemad vaidlevad ja ütlevad, et
Jumal ongi olnud kaugel.

Pühakirja sõna, mis on meie käes, räägib
just sellest, et Issand on olnud lähedal Iisraeli rahvale, kuid siis on ta
läinud neist kaugele. On ju nii, et Issand on oma rahvast talutanud kõrves nagu
hobust ja juhtinud nagu karjane karja. Prohvet tuletab meelde mineviku päevi ja
ütleb Jumalale: «Nõnda juhtisid sa oma rahvast.» Ja siis pöördub kõik.

Issand talutas neid sügavustest läbi,
otsegu hobust kõrves, et nad ei komistaks. Otsegu karja, kes läheb alla orgu,
viis Issanda Vaim nad puhkepaika. Nõnda juhtisid sa oma rahvast, et teha
enesele aulist nime! Vaata taevast alla ja näe oma pühast ja aulisest
eluasemest! Kus on su püha viha ja su võimsad teod, su sisemine liigutus ja su
halastus? Ära ometi ole tagasihoidlik, sest sina oled meie isa! Aabraham ju
meist ei tea ja Iisrael meid ei tunne! Sina, Issand, oled meie isa, muistsest
ajast on su nimi „Meie Lunastaja!“ Miks lased meid, Issand, eksida sinu
teedelt, paadutada südant, nõnda et me sind ei karda? Pöördu oma sulaste, oma
pärisosa suguharude pärast! Ainult üürikeseks ajaks oli su pühitsetud rahvas
pärijaks, siis tallasid meie vaenlased su pühamu! Meie oleme nagu need, keda sa
iialgi ei ole valitsenud, keda ei ole nimetatud sinu nimega! Oh, et sa ometi
käristaksid taevad lõhki ja tuleksid alla, et mäed kõiguksid su ees – otsegu
tuli põletaks risu või tuli paneks vee keema – et su nimi saaks tuntuks su
vaenlastele, et rahvad väriseksid su ees.

Js 63:13–19. 64:1

Kas on võimalik, et Jumal, kes on olnud
lähedal, saab kaugeks? On küll, aga tänapäeval nemad vaidlevad ja ütlevad, et
Jumal ongi olnud kaugel.

Pühakirja sõna, mis on meie käes, räägib
just sellest, et Issand on olnud lähedal Iisraeli rahvale, kuid siis on ta
läinud neist kaugele. On ju nii, et Issand on oma rahvast talutanud kõrves nagu
hobust ja juhtinud nagu karjane karja. Prohvet tuletab meelde mineviku päevi ja
ütleb Jumalale: «Nõnda juhtisid sa oma rahvast.» Ja siis pöördub kõik.

Vahepeal on midagi juhtunud, Jumal on
saanud kaugel olevaks. Miks muidu peab prohvet Jumalale ütlema: «Vaata taevast
alla ja näe.» Rahvas on üksi jäänud ja prohvet palub halastust. Etteheide läheb
veelgi suuremaks: «Ära ometi ole tagasihoidlik, sest sina oled meie isa! Miks
lased meid, Issand, eksida sinu teedelt, paadutada südant, nõnda et me sind ei
karda?»

Prohvet puistab jätkuvalt oma hingest
etteheite sõnu. Tõepoolest tundub Jumal ülekohtusena: «Ainult üürikeseks ajaks
oli su pühitsetud rahvas pärijaks, siis tallasid meie vaenlased su pühamu.» Kas
rahvas ise ei olegi Jumala kaugele minekus vastutav?

On vastutav küll. Rahvas on pöördunud ära
Jumalast ja sellepärast on Jumal kaugenenud. Tema ei toimi vägivaldselt, vaid
ootab rahva tagasipöördumist. Issand ei ole teed püsti ajanud. Prohvet ei
paluks, kui lootust ei oleks.

Tunnen selles sarnasust meie rahva looga.
Kas ka meid ei ole talutatud ja juhitud just nõnda? Ja kas ka meie liidrid ei
ole palunud: Jumal kaitsku eesti rahvast ja Eestimaad? Mõnigi ehk häbeneb ja
püüab seda nõrkuse hetkeks pidada, mis oli tingitud hirmust. Aga Jumal ju
halastas meie peale, vaenlased, kes tallasid meie hinge peal, saadeti ära. Nüüd
aga räägitakse Jumalast kui kaugest ja võõrast, keda peetakse ohtlikuks
rahvale, sest võivat nende ajusid pesta. See aga, et igal päeval hoolega
massikommunikatsiooni kaudu rahva ajusid pestakse, ei häiri inimesi üldse.
Väike lapski teab ja ütleb emale, kui on tarvis midagi puhastada: «Võta Cillit
Bäng.»

Aga kes oskab ütelda, kuhu minna siis, kui
hing on haige ja vaev on väga suur? Jumal pidavat väga kaugel olema ja teed
Tema juurde ei või näidata, sest see pidi olema ebakohane ja rumal, pealegi
haritud inimese jaoks, kes peab ise toime tulema.

Kes on nüüd need vaenlased, kes on
vallutanud meie pühamu? Kas need, kes hirmunult kisendavad, et nende laste
ajusid ei või pesta? Kes on vastutav, et sellist pimedust on külvatud inimeste
hinge? Ometi käivad nad kaubamajades ja lasevad jõulukaubandusbuumi varjus
ikkagi kaupa ja ainult kaupa endile «pähe määrida». Jõulud tulevad ja on juba
ammu peale hakanud vaateakendel ja kaubamajades. Jeesus aga, kes on tulnud ja
taas tuleb ja on selle sündmuse peategelane, on hüljatud.

Rahvas läheb allakäiguteel oma Jumalast
järjest kaugemale. Kelle südant see vaevab?

Kus on need, kes paluksid Jesaja kombel
Jumala halastust rahvale?

Ei saa pahandada nendega, kui nad mõnel meeleheite
hetkel nagu Jesaja Jumalale ette heidavad, et miks oled sa meid maha jätnud.
Kuid neil tuleb jätkata palvetamist ja kisendamist. Siis on lootust. Ka eesti
rahvas võib pöörduda.

Oh, Issand Jeesus Kristus, et Sa ometi
käristaksid taevad lõhki ja tuleksid alla, et mäed kõiguksid Su ees, et tuli
põletaks risu ja Su nimi saaks tuntuks Su vaenlastele, aga veel enam Su
ootajatele ja Sina taas lähedaseks meile! Aamen.

Eenok Haamer,

titulaarpraost, Mustvee koguduse õpetaja