Jumalateenistus ja elu kui dialoog

Kuidas mõjutab luterlikku kirikut järgmisel nädalal Tartus toimuval vaimulike konverentsil ees seisev arutlus ja hääletamine ühtlustatud jumalateenistuse korra (aluseks on võetud Kirikukäsiraamat) koostamise üle – me veel ei tea. Kirikuseadustiku § 154 lg 1 põhjal on vaimulike konverentsi ülesandeks kiriku õpetuse aluste muutmise, liturgia käsiraamatu ja õpetusliku sisuga oikumeeniliste kokkulepete heakskiitmine enne küsimuse otsustamist piiskoplikus nõukogus või kirikukogus. Assessor Marko Tiitus vastas kirikulehe järelepärimisele, et eesolev hääletamine pole seotud viidatud paragrahviga.

Peajumalateenistuse korra muutmine on tekitanud tugevaid emotsioone. Tuletan meelde, et viimane kord oli see tulipunktis 2008. aastal, kui vaimulike konverentsil tuli otsustada, kas toetatakse uue liturgia käsiraamatu kasutusele võtmist. Vajalikku kahte kolmandikku häälteenamust ei saadud. Sellele vaatamata kehtestas piiskoplik nõukogu liturgiliste kordadena kehtivaks nii Agenda kui ka Kirikukäsiraamatu. Toimetus tegi meie koguduste 2021. aasta aruannete põhjal statistikat, mille põhjal kasutas 2021. aastal peajumalateenistusel Agenda korda 97 kogudust ja Kirikukäsiraamatut 72 meie 169 kogudusest.

Ühtlustatud korra koostamise vajadust on piiskopliku nõukogu ettepaneku kaaskirjas (vt lk 6) põhjendatud järgmiselt: „Kahe liturgilise korra paralleelne ja võrdväärne lubatavus tähendab tegelikkuses paljusid erinevaid kombinatsioone ja modifikatsioone, mille tulemusena on viimastel kümnenditel kasvanud meie kiriku liturgiline mitmekesisus ja eriilmelisus, mis aga omakorda on toonud ja toob kaasa probleeme eriti just uue põlvkonna vaimulike ja koguduseliikmete kasvatamisel, kes ei ole seotud ühe või teise koguduse või piirkonna pikaajaliste traditsioonidega, kuid tahaksid tunda end jumalateenistustel ühtviisi koduselt kogu EELKs, nii Tallinnas kui Vastseliinas, nii Valgamaal kui Saaremaal.“ See seletus tundub viitavat siiski sellele, et tegu on uue jumalateenistuse korraga, mitte Kirikukäsiraamatu peajumalateenistuse korra ühe versiooniga, mis ei vaja vaimulike konverentsi kahe kolmandiku heakskiitu.

Käesoleva numbri portreeloos ütleb Tartu ülikooli usuteaduskonna juhataja Roland Karo, et tänapäeva inimest saab kõnetada ainult kahepoolse dialoogi kaudu, monoloog ei kõneta. See on küll öeldud mõeldes neile, kes veel seisavad väljaspool kirikut. Küllap kehtib seesama kiriku sees olijate kohta.

Kätlin Liimets