Toimetulek(ust)

Sellel aastal on jõulude ootuse ehk advendiaeg tulnud teisiti. Kirikutes, küla- ja linnaväljakutel, koolides ning kodudes on süüdatud esimene advendiküünal. Erinevalt paarist varasemast aastast, mil rahvarohkeid kogunemisi toimus vähem, on peatselt saabuvate jõulupühade ootajate hulgas mitmeid Ukraina sõjapõgenikke ning meie endi kaasmaalasi, kelle pühadeootust varjutab mure kätte jõudva talvega seotud toimetuleku pärast.

Kümnetes protsentides tõusnud elukallidus ja ennekõike lisandunud kulud eluks vajalikule nagu toit, elekter, küte ja naftasaadused on pannud igat inimest hoolikamalt vaatama erinevate toodete ja teenuste hindu ning kalkuleerima oma isikliku eelarve tulude ja kulude tasakaalu. Kuigi mõnel valdkonnal läheb veel hästi, muudavad uudised üha sagedasematest koondamistest tootmisega seotud valdkondades inimesi ärevaks. Peamiselt seetõttu on avalikus meedias jõulude eel muutunud aktuaalseks taaskasutuse ja energiasäästu teemad. Samas ei pea imestama, kui kaupmehed püüavad musta reede ja muude kampaaniate raames inimestele sisendada, et kui sa kohe mingit toodet või teenust ei tarbi, jääd ilma erakordselt soodsast pakkumisest. Tarbijana tundub mulle alati, et kui mingi teenuse või kauba pakkuja annab mulle mõista, et otsustamisega on kiire, võib juba ainuüksi seetõttu aimata selles tegevuses sisalduvat varjatud tagamõtet. 

Advendiaeg on alanud uue kirikuaasta alguses mitte ainult ettevalmistus pühadeks, vaid ka õige aeg meeleparanduseks ja paastuks. Sõda Ukrainas ja sealsete inimeste kannatused on lõppeval aastal kõvasti raputanud meie mugavust ja üksnes iseendale keskendumist. Ilmselt on raske leida Eesti inimest, kes ühel või teisel moel ei oleks aidanud ülekohtuse sõja tõttu kannatavat rahvast, kellel on sõjapõgeniku, nutvate naiste ja hirmunud laste nägu. Prohvet Jesaja suu läbi ütleb Issand: „Eks ole ju mulle meeldiv paast niisugune: päästa valla ülekohtused ahelad, teha lahti ikke rihmad, lasta vabaks rõhutud ja purustada kõik ikked? Eks see ole murda oma leiba näljasele ja viia oma kotta viletsad kodutud, kui sa näed alastiolijat ja riietad teda ega hoidu oma ligimesest?“ (Js 58:6–7)

Sõja mõjud saavad meie maal nähtavaks arvete kasvamise, töökohtade koondamiste, laenude kallinemise ja nii füüsilise kui vaimse tervise murede kaudu. Nii üksikisiku kui ka kiriku tasandil on õigustatud küsimus õigusest seoses rohepöörde eesmärkidega, millest räägitakse palju, kuid millest kasusaajate hulgas ei ole palju palgavaesuses elavaid või väiksema sissetulekuga inimesi.

Enamik meie kogudusi on pidanud esitama endale küsimuse, mida teha kasvanud elektri- ja küttekuludega. Kas jätkata kogudusemaja või kiriku kütmist kiriku ühtse börsipaketi alusel või haakida end sellest lahti ja sõlmida otselepingud elektrimüüjatega? Kuigi alates novembrist ka kogudustele rakenduv elektri hinnalagi võimaldab kogudustel teha vähemalt ligilähedasi kuluprognoose, on kehtestatud hinnalae ja elektri börsihinnad olnud enne aastavahetust küllalti võrdsed.

Tean kogudusi, kus on viimase võimaluseni püütud kulude vältimiseks edasi lükata kiriku või kogudusemaja kütte sisselülitamist. Enamik meie maakirikuid on niigi ilma elementaarsete kütte ning kaasaegsete käte pesemise ja tualeti kasutamise võimalusteta ning nende olemasolul kerkib küsimus sellest tekkivate kulude katmisest. Siinkohal tõstatub tulevikuteemana võimalike energiasäästlike tehnoloogiate rakendamine koostöös muinsuskaitse ja kohaliku omavalitsusega meie ajalooliste kirikute juures. Juba praegu tasub kogudustel kaaluda päikeseenergia kasutamist kas olemasolevate kogudusehoonete või nende juurde kuuluvate kinnistute baasil, et suunata rohkem vahendeid koguduse sisulise ning eriti aktuaalse laste- ja noortetöö heaks.

Kuigi Eesti on väike riik, ilmnevad siinsed kohati suured piirkondlikud erinevused nii toimetuleku kui teenuste kättesaadavuse pinnal. Kirikute võrgustik katab küll tervet maad, kuid riigi ja kohalike omavalitsuste vahendeid ei jätku võrdselt igasse piirkonda. Kohaliku elu olulisemateks näitajateks on kooli ja kiriku olemasolu ning nendevaheline loomulik koostöö. Samuti saab iga kristlane oma andide ja ajaga panustada kohalike ellu ja koguduste toimetulekusse nende ettevõtjate ja noorte perede eeskujul, kes on juba koondanud oma tähelepanu kodukandi koguduse ja kogukonna tugevdamiseks.

 

 

 

 

Anti Toplaan,

assessor